Viiendik alaealiste õigusrikkumistest olid kuriteod

Saare maakonna alaealiste komisjon arutas läinud aastal 29 õigusrikkumist, millest kaheksa olid toime pannud tüdrukud.

Kui 2013. aastal oli komisjoni arutatud õigusrikkumiste arv aasta varasemast tunduvalt väiksem, siis mullune oli ligi kaks korda suurem.

2011. aastal käsitles komisjoni 35 õigusrikkumist, 2012. aastal 43, 2013. aastal 15.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja, alaealiste komisjoni sekretäri Meelis Kaubi andmeil panid mullu alaealiste komisjoni käsitletud õigusrikkumistest 59% toime 14–18-aastased, ülejäänud 41% puhul olid tegijad alla 14-aastased.

Korduvate õigusrikkumiste arv moodustas kõigist rikkumistest 30%. “See näitaja on võrreldes kahe varasema aastaga küll ligi kaks korda suurem, ent ka komisjoni suunatud õigusrikkumiste asju on sama palju rohkem,” ütles Kaubi.

“Viimast võib aga põhjendada sellega, et väärtegude puhul on see paljuski politsei otsustada, kas suunata asi alaealiste komisjoni või rakendada teisi mõjutusvahendeid.”

Samas tõdes Kaubi, et alaealiste komisjonil on korrakaitseametnikega hea koostöö ja komisjoni suunatud alaealistele mõjub sõna jõud paljudel juhtudel rohkemgi kui trahvi määramine.

24 taotlust esitasid mullu komisjonile politseiametnikud ja viis prokurör.

Kaubi sõnul sarnanesid mullused pahateod eelmiste aastate omadega. 20% kõigist õigusrikkumistest olid kuriteod – peamiselt sissemurdmisega vargused ja peksmised. Ülejäänud rikkumised – alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pisivargused, pisilõhkumised – fikseeriti väärtegudena.

Kõige rohkem rakendas komisjon alaealistele mõjutusvahendina üldkasulikku tööd, kus õigusrikkuja peab koos omavalitsuse sotsiaalametniku määratud juhendajaga tegema teatud arvu töötunde. Samuti määrati lastele-noortele hoiatusi, suunati neid vestlusele psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühhiaatri juurde.

“Spetsialistide juurde vestlusele suunamine aitab alaealisel koos vanemaga paremini mõista õigusrikkumise olemust ja sellega kaasnevaid tagajärgi ning edaspidi selliseid rikkumisi ära hoida,” selgitas Kaubi. “Sama eesmärk on ka üldkasulikul tööl, mille käigus saab juhendaja aidata kaasa sellele, et alaealine oma väärhoiakuid muudaks.”

Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei saatnud komisjon mullu kedagi.

Meelis Kaubi sõnul saab mõjutusvahendite kasutegurit hinnata koostööpartnerite tagasiside põhjal. “Üldiselt on see positiivne, kuid mitte alati,” tõdes Kaubi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 291 korda, sh täna 1)