Kuidas möödus turismiaasta?

Kuidas möödus turismiaastaMöödunud turismiaasta oli Saare maakonnas kahtlemata tegus, parvlaevade üleveoarvud suurenesid taas ja väikesadamad võõrustasid arvukaid jahte. Paraku teeb murelikuks Saaremaa turismialase rahvusvahelise konkurentsivõime langus.

Välisturistide arv pole Saaremaal viimastel aastatel kasvanud. Üldine stabiilsus on saavutatud siseturistide arvu kasvu arvelt. Kuigi valdav osa turiste saabub maakonda parvlaevadel, on rahvusvaheliste transpordiühenduste puudumine jätkuvalt Saaremaa turismisektori pärssivaim kitsaskoht.

Kui 2013. aasta esimese 11 kuu jooksul registreeriti Saare maakonna majutusettevõtetes 271 311 ööbimist, siis mullu oli vastav näitaja 261 512 ehk 9799 võrra vähem. Valdavalt on see langus tulnud välisturistide ehk täpsemalt soomlaste arvelt.
Soome turistide arvu vähenemist kommenteerides tuleb tõdeda, et üks põhjus on tõenäoliselt Soome reisifirma Matka-Vekka korraldatud tšarterlendude ärajäämine 2014. aastal.

Olulisim välisturg on endiselt Soome

Koostöös lennufirmaga Flybe toodi soome turiste 68-kohalise lennukiga Saaremaale aastaid. Lendude arvu poolest oli rekordiline 2008. aasta, mil Kuressaarde tehti 41 tellimuslendu kokku ligi 3000 spaaturistiga. Paraku ei toimu lende ka alanud aasta kevadel, kuid sügise osas pole lootus veel kadunud.

Soome turistide arvu vähenemist võivad põhjustada ka aina kerkivad hinnad. Ühe põhjusena tuuakse välja ka nn “Saaremaa valsi” põlvkonna otsalõppemist, kes käisid siin veel nostalgiast, armsaks saanud laulus kirjeldatud imedemaad uudistamas.

Mõistagi on suur osa soomlastest korduvkülastajad, kes majutusettevõtete teenuseid ei kasuta ja seetõttu ametlikus statistikas ka ei kajastu. Nimelt on soomlased Saaremaal arvukalt kortereid ja maju ostnud. Siia tulles ööbivad nad sageli seal ning majutavad oma kodus ka sõpru ja tuttavaid.

Eesti kui reisisihtkoha positsioon on Soomest vaadatuna unikaalne. Väljakujunenud reisiharjumused, erinevad koostöövõrgustikud, tihe laevatransport ja soodsam hinnatase loovad Eestile tugeva konkurentsieelise. Kindlasti on oluline Saare maakonnas Soome sihtturule suunatud müügiedendustegevust tõhustada ning pöörata langus uuele tõusule. Sel nädalal, 16.–18. jaanuarini tutvustab Kuressaare turismiinfokeskus koos maakonna turismiettevõtjatega saarel puhkamise võimalusi Põhjamaade suurimal turismimessil Helsingis.

Kui järjest rohkem soome turiste leiab Tallinnast kogu teenuste, kaupade ja meelelahutuse valiku, mida nad Eesti reisilt ootavad, siis absoluutarvudes on suurim langus olnud just Saare maakonnas. Meie maakond oli ühtlasi ainus sihtkoht Eestis, kus soomlaste ööbimiste arv vähenes juba neljandat aastat järjest.

Vaatamata tasulistes majutusettevõtetes ööbinud soomlaste arvu vähenemisele on väliskülastajate juhtpositsioon jätkuvalt nende käes ehk Soome on Saaremaa turismi seisukohalt ülekaalukalt olulisim välisturg. Soome turistid tarbivad mitmekülgset turismiteenuste valikut ning neile on oluline hinna ja kvaliteedi suhe. Traditsiooniliste turismiteenuste kõrval mõjutavad reisiotsuseid argieluga seotud teenused: iluteenused, autohooldus, hambaravi jne, mis on meil soodsamad.
Mõistagi külastab soome turist meeleldi ka siinseid festivale ja kontserte, soomlaste üks meelisüritusi on Saaremaa ooperipäevad. Tervisepuhkuse pakkumine on soome turisti jaoks hästi välja arendatud heaolu- ja ravispaades. Teemakohase soomekeelse info leiab hõlpsasti spaade kodulehekülgedelt.

Majutusstatistika järgi tuleb suurim hulk välisturiste Saaremaale Soomest (47%), järgnevad Läti (15%), Venemaa ja Saksamaa (8%) ning Leedu ja Rootsi (5%).

Lätlaste huvi Eesti vastu on üha kasvamas. Läti turistid ööbivad väljaspool Tallinna rohkem kui teised välisturistid. Peamiselt ööbitakse Tallinnas, Saare maakonnas, Tartus ja Pärnus.

Viimaste aastate areng viitab sellele, et ennast Lätis aktiivselt turundavad uued atraktsioonid, üritused või ka majutusettevõtted on aidanud läti turistide ööbimiste arvu kasvatada mitmes Eesti linnas ja maakonnas.

Vene turistide ööbimisi rohkem

Kui kolmel eelmisel aastal oli Venemaa Eesti majutusettevõtete jaoks ööbimiste arvu poolest suurimat kasvu näidanud välisturg, siis mullu näitas see suurimat langust. Vastupidiselt üldisele suundumusele suurenes aga Saare maakonnas vene turistide ööbimiste arv koguni 8%. See tulenes ööbimiste märkimisväärsest lisandumisest juunis.

Saksa turg on üks prioriteetsetest turgudest Eesti turismimaastikul. Saksa turistide ööbimised Eestis moodustavad keskmiselt 6% välisturistide ööbimistest, olles Soome ja Venemaa järel kolmandal kohal. Eesti puhul on positiivne tegur olnud ka mõningane lendude sageduse suurendamine Saksamaalt Tallinna möödunud aasta suvehooajal. Absoluutarvudes lisandus nende ööbimisi ülekaalukalt kõige rohkem Tallinnas, lisaks kasvas nende ööbimiste arv suuremal määral ka Saare maakonnas (+13%).

Lisaks eeltoodule oli möödunud kruiisisuvi Saaremaale edukas; ületati ühes aastas Saaremaa Sadamat külastanud senine reisijate arv. Kokku oli eelmisel aastal kümme külastust ja 7593 kruiisituristi.

See, kui palju välisturist Eestisse raha jätab, sõltub mitmest tegurist ja mõistagi siin viibimise ajast. Aastavahetuse turistide puhul on turismifirmade esindajad ja ka külalised ise rääkinud 200–300 eurost päevas. Samas küünivad optimistlikumad hinnangud aastavahetuse turistide kulutuste osas 1000 euroni inimese kohta.

Kuressaare turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika kohaselt otsis TIK-ist möödunud aastal oma küsimustele vastust 12 63 inimest. Lisaks tuli ligi 3500 päringut kirja teel või telefonitsi. Seega teenindati kokku veidi üle 16 000 kliendi ehk rohkem kui on elanikke Kuressaare linnas.

Rahvuste lõikes on tervikpilt jäänud üsna samaks. Viiendiku turismiinfokeskuse klientidest moodustavad eestlased ja ülejäänu kaugemad külalised. Väliskülalistest troonivad endiselt esikohal meie põhjanaabrid soomlased. Neile järgnevad arvukuselt sakslased, lätlased ja venelased. Eksootilisemate riikide esindajatest jõudis eelmisel aastal raekotta külalisi Uus-Meremaalt, Hiinast, Argentiinast, Austraaliast, Ugandast ja Jaapanist.

Karmen Paju
Kuressaare linnavalitsuse turismipeaspetsialist,
turismiinfokeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 320 korda, sh täna 1)