Hannes Hanso: eesmärk on ühise saaremaise „meie“ tunde tekitamine (25)

Avaldame Kuressaare linnapea Hannes Hanso kõne, mille ta pidas tänavusel linna vastuvõtul.

Tänasel vastuvõtul on kaks peamist eesmärki. Esimene neist on meie linna jaoks midagi eriti olulist teinud inimeste tunnustamine. Teine eesmärk on aga kindlasti omavaheline suhtlemine ja ühise saaremaise „meie“ tunde tekitamine. See viimane on minu hinnangul väga oluline. Usun, et nii Kuressaare linna kui terve Saare maakonna edukas käekäik on meie kõigi südameasi. Lõppkokkuvõtes saame me olla edukad ja elujõulised vaid siis kui töötame koos ja ühe eesmärgi nimel.

Aasta eest siinsamas teie ees seistes rääkisin väljakutsetest, mis lahendamist vajavad. Nimetasin, et 2014. aasta suur väljakutse on vastandamise lõpetamine ja ühise nimetaja leidmine Saaremaal. Ei teadnud toona kas see eesmärk on saavutatav või mitte. Ei tea seda ka täna. Kuid teekonda saab alustada vaid siis kui teed esimese sammu. Meenutaksin siinkohal Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnu: see, mis meid siia tõi ei vii meid enam edasi.

Tahan siiralt tunnustada Kuressaare linna volikogu, mis võttis 25. mail ühehäälselt vastu otsuse teha ettepanek Saare maakonna kõigile omavalitsustele „läbirääkimiste alustamiseks ja võimaliku ühisosa leidmiseks seades eesmärgiks moodustada Saare maakonnas üks omavalitsus.“ Eesmärk, mille oleme seadnud on väga ambitsioonikas ning julge. Oleme täna selle teema eeskõnelejad Eestis, meie tegevust märgatakse ja tunnustatakse. Olen uhke, et Saaremaad iseloomustab julgus oma saatust ise kujundada, mitte oodata „diktaati“ kusagilt kõrgemalt.

Pakun, et ühiselt tegutsedes ja valitsedes oleme tugevamad ja võimekamad kui igaüks eraldi pingutades. Kui suudame ühiselt murda lähenemise, kus mõeldakse kategooriates “minu probleem” ja “sinu probleem”, siis olen absoluutselt veendunud, et võidavad kõik mängu osalised. Tahan tänada kõiki omavalitsusjuhte, kes selles protsessis väga konstruktiivselt kaasa lüüa on otsustanud. Samuti tänan ka Saaremaa ettevõtjaid, kes on näidanud meie algatusele 100% toetust. Õnnitlen ka uut Lääne-Saare valda, mis tõestas, et soovi korral on kiire edasiliikumine võimalik. Loodan, et Lääne-Saare kogemus tuleb meile kõigile tulevikus kasuks.

Ärme unustame, et Saare maakond on pidevas konkurentsisituatsioonis teiste Eesti piirkondadega, samuti välisriikidega – me elame avatud maailmas. Just seetõttu on ülimalt oluline et „meie“ tunde teke liiguks küla ja valla tasandilt maakonna tasandile. Ajad muutuvad, ühiskond muutub, väljakutsed muutuvad. Meie suutlikkus nende muutustega kaasas käia on võti elujõulisuse säilitamiseks.

Kogu Saaremaad puudutavaid ning lahendusi vajavaid ühiseid teemasid on palju – väljaränne, hooajalisuse mõju vähendamine, töökohtade loomise ning ettevõtluse toetamine, transpordivaldkond; kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide kaasamine ja jagamine maakonna tasandil; välisfinantseerimise taotlemine ja projektide kirjutamise võimekus; keskkond; turism; tervishoiutemaatika, täiskasvanute ümberõpe ja ametiõpe; ja kindlasti ka maakonna üldharidussüsteemi tulevik vajavad meie ühiseid seiskohti. Ühiselt suudaksime ka oma seisukohti ühel häälel riigi tasandil veenavalt esitada.

Muutused pole kunagi kerged ega pruugi olla ka populaarsed, ometi on need vajalikud. Ka hambaarsti juures pole meeldiv käia, kuid pärast ravi on oluliselt parem olla. Oma mugavustsoonist peame kõik välja tulema ja julgema tegeleda ka raskete probleemidega. Siin oleks kohane nimetada ühte hiina vanasõna bu pa man, jiu pa ting. Ehk is ütleb, et „ära karda aeglaselt liikuda, karda ühele kohale seisma jäämist.“ Pakun, et ebaõnnestumiseks tuleb ennekõike pidada seda kui pole isegi proovinud õiget asja teha. Selle protsessi, mida me alustanud oleme – selle edukus või ebaedukus, on meie endi kätes.

Ühendamisest ja ühtsest juhtimisest veel. Ühendasime möödunud aastal Kuressaare spordivaldkonna juhtimise pannes kokku Sihtasutuse Kuressaare Spordibaasid ja Saaremaa spordikooli. Meie eesmärk on lihtsustatum ja koordineeritum juhtimine ning halduses valitseva killustatuse vähendamine. See puudutab muude teemade kõrval ka näiteks turismivaldkonda. Kuressaare on teinud mitmed selle valdkonna tegevusi ühtlustavad ettepanekud, mis tõenäoliselt juba 2015. aasta esimeses pooles ka vastu võetakse. Tegeleme koostöös Kultuuriministeeriumiga sel aastal 150-ndat juubelit tähistava Saaremaa Muuseumi sihtasutuseks muutmise teemadega. Meie hinnagul võiks omavalitsusel olla võimalus nii olulise objekti nagu näiteks Kuressaare piiskopilinnus arengutes kaasa rääkida. Praegune juhtimisvorm seda meie hinnagul piisavalt ei võimalda, kohaliku kogukonna kaasamine peaks olema väga teretulnud.

Saare maakonna haridustulevik vajab kindlust ning tarku otsuseid.  Kindlasti ei pääse me üle ega ümber Riigigümnaasiumi teemaga aktiivselt tegelemisest, seda on juba ka alustatud. Kõik meie koolid on väga edukad: Kuressaare Gümnaasium oli Digipöörde pilootkool, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium on vabariigi hinnatuim täiskasvanute gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasiumi riigieksamitulemused on vabariigi tipus ja direktor aasta koolijuht. Viljar, palju õnne! Vanalinna koolil on uus juht ning kindel koht meie haridusmaastikul. Ametikool täidab väga olulist funktsiooni ning külaskäigud sinna panevad alati silma särama. Kuressaare on Eesti üks parimaid linnu laste kasvatamiseks ning kvaliteetsete haridusasutuste olemasolu on siin võtmetähtsusega.

Eelmise aasta alguses analüüsisime tõsiselt Kuressaare linnavalitsuse struktuuri. Leidsime, et struktuurireformid on möödapääsmatud. Koondasime umbes 10 protsenti ametikohtadest, töö tegemist pole need jõulised sammud seganud. Personalikuludelt saavutasime koos linna allasutustega sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kokkuhoiu. Säästetud raha suunasime meie linna madalamalt tasustatud töötajatele. Lasteaiaõpetajatel, raamatukogutöötajatel ja huvikooliõpetajatel tõuseb aasta algusest palk 10-20%, mõnel juhul ka rohkem. Kokku puudutab see 384 inimest, kelle elukvaliteet paraneb arvestatavalt, loodan, et see samm aitab kaasa inimeste lahkumise pidurdumisele. Struktuuril hoiame jätkuvalt silma peal ning muudatusi võib veel ette tulla.

Sel aastal on Saaremaa eesotsas Kuressaarega valitud Eesti spordipealinnaks, seetõttu on ka tänane üritus sportliku suunitlusega.  Möödunud aasta augustis avatud uuendatud staadion annab meie sportimistingimuste kvaliteedile väga positiivse tõuke. Selle aasta eelarves leidsime ka rahastuse juba ammu kehvas seisus oleva kunstmuru jalgpalliväljaku täielikuks uuendamiseks. Vutimängijad saavad peatselt palju paremates tingimustes harjutada ja võistelda. Kuressaare linnajooks viiakse sel aastal uuele tasemele, eesmäriks on võetud tuhande spordisõbra starti toomine.

Suurematest investeeringutest, mida me sel aastal teeme tahaksin ära nimetada vaid kõige suuremaid – juba alanud tänavavalgustusprojekti, Ida-Niidu lasteaia ehitust, Tallinna tänava 1,6 km lõigu rekonstrueerimist ja Kuressaare Veevärgi 12 km trasside ja kaevude uuendamist. Kokku investeerime ümmarguselt 10 milonit eurot.

2015. aastal ehitatakse linna juurde kaks uut avalikku mänguväljakut. Positiivset veel. Üldiste hinnatõusude valguses on rõõm tõdeda, et Kuressaare Soojuse pakutava toasooja hind alaneb tagasiulatuvalt juba 01. detsembrist ning on Eesti Vabariigi üks odavamaid. Prügihanke tulemusena on linnakodanike jaoks alanenud ka prügikäitlemishind.

Jaanuari algusest tõime Kuressaare turu linna kontrolli alla – teema, millest on aastaid räägitud on seega meie poolt töösse võetud. Alustame juba sel aastal turu renoveerimisega ca 160 tuhande euro ulatuses ning tegeleme ka turu kontseptuaalsete muudatustega. Tunnen heameelt, et merehariduse andmise teema sai Kuressaares 2014. aastal uue positiivse tõuke. Nimelt avasime mai lõpus uue Kompetentsikeskuse hoone. Pean selle valdkonna tegevuste edasiarendamist Kuressaare tuleviku seisukohalt väga oluliseks.

Olen oma südameasjaks võtnud linna välissuhete arendamise. Kuressaare linna välissuhtlus on võrreldes eelnevate perioodidega väga aktiivne. Möödunud aasta jooksul oleme Kuressaare linnas vastu võtnud USA, Tšehhi, Belgia, Hiina RV, Taivani, Jaapani esindajaid ja delegatsioone, Türgi, Moldova ning Ukraina diplomaate jne. Meid külastasid ka Taani hävituslendurid, kes linna sünnipäeva puhuks ülelennud sooritasid. Veebruari alguseks on meil kokkulepe Suur-britannia saatkonnaga Kuressaare visiidi läbiviimiseks. Samuti ootame veebruaris siia Rootsi suursaadikut koos delegatsiooniga. Kõikide eeltoodud külastuste eesmärk on olnud näidata ning tutvustada Saaremaad ja Kuressaare linna kui investeerimis- ning ettevõtluskeskkonda, samuti oleme töötanud selle nimel, et aidata leida meie ettevõtete jaoks uusi turge, ka kodust kaugetel turgudel. Alati on visiidi osana planeeritud ka koolide külastused, et meie õpilastele rahvusvahelist suhtlust võimaldada ning silmaringi laiendada.

Rahvusvahelisest tegevusest veel – veebruaris korraldame Kuressaares konverentsi või ühisseminari, mille fookuseks on kinnikasvanud merelahtede päästmise teemad. Loodan, et see viib Gotlandi, Ahvenamaa ja Kuressaare linna reaalse koostööni ja ühiste tegevuste rahastustaotlusteni Kuressaare lahe kinnikasvamisest päästmiseks.

Uusi ja põnevaid asju on toimunud palju: kaasava eelarve idee sai teoks ja jätkub; toimusid kohaliku toidu festival ning SpaWellfest; samuti erakordne estoonlastelt saarlastele opereti ja balletinädal.   Kuressaares pandi püsti esimene omalaadne LNG terminal mitte ainult Eestis vaid terves Baltikumis. Linnapilti on lisandunud keskkonnasõbralikud elektritaksod jne. Sellest nädalast toimib Kuressaare ja Tallinna vaheline lennuliiklus igal tööpäeval ja pühapäeval. Linna finantsseisund on hea. Eelmise aasta eelarve tulud laekusid 234 tuhande euroga üle. Füüsilise isiku tulumaksu laekus kokku planeeritust 92, 8 tuhat eurot enam. Tulumaksu laekumise kasv võrreldes 2013.aastaga 5,33 % ,  mis on 414,7 tuhat eurot.

Käesoleva aasta eelarve kinnitatakse 29. jaanuaril. Eelarve on koostatud konservatiivselt, kuid oleme alustanud mitmete oluliste tegevuste eelisarendamisega. Sel aastal on investeeringute kõrval prioriteet töötajad ning nende palgataseme tõstmine nagu juba nimetatud. Linnajuhte see ei puuduta!

Ma ei teagi, kuidas elanikkonna statistikat esitada. Võin teile öelda, et elanikkonna vähenemine on pidurdunud. 2013. aastal lahkus meilt 324 inimest ning 2014. aastal 86 inimest vähem. Karm tõde on, et siiski lahkutakse. Põhiline põhjus on töökohad. Saaremaa juurtega edukaid ning tublisid ettevõtjad on palju nii Eestis kui ka välismaal. Kutsun teid kõiki üles kodusaarele veelgi rohkem investeerima. Leian, et muuhulgas peaks ühinemisläbirääkimistel teemaks võtma maakonnasisese tasuta bussisõidu. Nii saame inimesed olemasolevatele töökohtadele lähemale tuua.

Pessimist näeb iga uue olukorra või võimaluse juures raskusi, optimist näeb igas raskuses võimalust. Väljakutseid meil jagub, kuid need ongi lahendamiseks. Olen Kuressaare linna ja terve meie maakonna osas optimist. Tänan kõiki, kes selle linna arenemisele kaasa aitavad – olgu need tööinimesed või ettevõtjad, poliitikud või ametnikud, arstid, kooliõpetajad või prügimehed ja ehitajad. Tänan kõiki kohalolijaid ja selle ürituse korraldajaid! Meeleolukat pidu!!!

Aitäh!

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 286 korda, sh täna 1)