Jõudsalt arenev Taavo Tenno autokool pole liberaja mõttest loobunud (7)

ARENGUID KUI PALJU: Sõiduõpetaja Hannes Rauk ja Taavo Tenno on uute õppesõiduautodega rahul. Õpilasele annab uus ja toimiv sõiduriist kahtlemata innustust saada heaks juhiks. Foto: Tambet Allik

ARENGUID KUI PALJU: Sõiduõpetaja Hannes Rauk ja Taavo Tenno on uute õppesõiduautodega rahul. Õpilasele annab uus ja toimiv sõiduriist kahtlemata innustust saada heaks juhiks. Foto: Tambet Allik

Sügisel 14-aastaseks saav Taavo Tenno autokool on heas hoos. Pärast Kudjapel õppehoone avamist on uuendusi tulnud riburada, alustades eksamiarvutitest ja lõpetades uhiuute õppesõiduautodega.

Autokooli omaniku ja sõiduõpetaja Taavo Tenno sõnul ongi uued asjad tulnud kuidagi üksteise järel. Läinud suvest on A-kategooria ja lõppastmekoolitust tehtud Kudjape õppehoone suures avaras klassis.

B-kategooria kursus kolis aga Saaremaa ühisgümnaasiumist TTÜ Kuressaare kolledži uude majja Tallinna tänava ääres. Ka sealse korraliku õppeklassi üle on autokool rõõmus. Samas asub ka autokooli kontor, kuhu õpilased saavad oma vajalikud dokumendid tuua.

Kõigele lisaks on Tennol õnnestunud täiendada autokoolis pakutavaid võimalusi. Nüüd on Kudjapel ka kokkupõrkesimulaator, motosimulaator ja vahendid, mis annavad õppurile aimu, kui palju kaalub erinevas vanuses inimese pea, kui see avariihetkel liigub, ning nn alkojoobe prillid. On ka neli arvutit, milles õpilased saavad kooli teooriaeksami sooritada samuti, nagu tehakse maanteeameti autoregistrikeskuses.

Uued õppesõiduautod on aga õpilaste käsutuses alles esimesi päevi. Uhiuued Toyota Corollad, üks hele, teine tume, üks bensiini- ja teine diisliküttel. Läinud suvest saab õppesõitu teha ka ühe automaatkäigukastiga Chrysleriga.

Tulemas on veel kaal, mis näitab, palju kaalub inimene autos kokkupõrkehetkel tegelikult, ja katusele keeratav auto. Kui needki olemas, saab lõppastmekoolitusel osaleja pea kõik vajalikud riskivältimise harjutused läbi teha juba saarel ega pea Pärnus tegema muud kui libedasõitu. Ideaalne oleks Taavo Tenno hinnangul, kui ka libedasõidu jaoks ei peaks Pärnusse minema. Nõnda polegi ta sellekohaseid mõtteid päris maha matnud, sest sellist liberada oleks Saare maakonda kahtlemata tarvis. “Mina leian küll, et see oleks väga hea, kui kõike saaks teha ühes kohas,” märkis Tenno.

Mullu käis ta liberaja mõtetega Kuressaare linnajuhtide jutul ja kuulas ka maad toona veel Kaarma nime kandnud vallas. Kummaltki poolt edasiviivaid arenguid esialgu ei tulnud. Linnavalitsuses küsitud esiti suisa, kui vajalik säärane plats ikkagi on. Tenno arvates võinuks liberaja teha Roomassaarde kohta, kuhu kunagi plaaniti motorada. Omaette küsimus on aga, et kui rajada liberada nt PRIA rahade eest, tuleb maa välja osta, rendimaa jaoks toetust ei saaks.

Liberaja mõttest Tenno siiski loobunud ei ole. Enne kui mõttega saab aga edasi minna, tahaks ta tänavu veel pisut laiendada ja uue asfaldi alla panna õppesõiduplatsi Kudjapel. Nõnda et seal saaks tegutseda ka mootorratastega. Samuti plaanib ta sinna angaari. Viimase katuse alla peaks majutuma ka see katusele keeratav auto. “Enne teeme need ära, siis võtame liberaja uuesti ette.” Liberaja tegemine on lihtsalt sedavõrd kallis lõbu.

Senised investeeringud autokooli arendamisse ulatuvad ühtekokku üle saja tuhande euro, ent Taavo Tenno leiab, et arendama peab. See innustab ehk teisigi autokoole ajaga kaasas käima.

Õpilasi jagub autokoolil kenasti, alles alustas õpingutega jälle kaks uut B-kategooria gruppi. Seega inimesi, kelle nimel pingutada, on piisavalt.


 

Linn: liberada oli esialgu idee-tasandil

Kuressaare linnavalitsusest öeldi, et abilinnapea Taavi Kurisoo ja Taavo Tenno arutasid teemat ning mõte libedasõiduraja väljaehitamisest oli siis ideetasandil.

Linna pressiesindaja Geili Heinmaa sõnutsi siiski jagati seisukohta, et libesõidurada oleks maakonda vaja ja algatus on abilinnapea sõnul ikkagi tervitatav. Kuna raja ehitamiseks tuleks aga esmalt Roomassaare poolsaarel soovitud kohas detailplaneering algatada, jaganud abilinnapea pressiesindaja sõnutsi Tennole juhiseid, kuidas seda teha.

Idee teostamiseks tuleb libedasõiduraja ehitamisega seonduv linnavalitsuse teatel eelnevalt täpsemalt läbi mõelda ja kirja panna ning projektile rahastusallikad leida. Seejärel tuleb linnavalitsusele esitada detailplaneeringu algatamise avaldus, mis võimaldaks protsessi käima panna.

Endise Kaarma ja praeguse Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno tõdes aga, et ametlikku taotlust ei ole sel teemal valda jõudnud ja temaga isiklikult pole sel teemal ka vesteldud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 597 korda, sh täna 1)