SÜG – 96, 100 või 150? (5)

Jaanuar on Saaremaa ühisgümnaasiumi jaoks olnud alati tähenduslik, sest just 15. jaanuaril 1919 alustati õppetööd eesti keeles.

Nagu vanarooma mütoloogias oli Janus alguste ja lõppude jumal, nii toob aasta esimene kuu alati muudatusi iga kooli ellu.

Me oleme isegi teise veerandi ja ühtlasi poolaasta lõpu toonud sünnipäevanädalasse, sest siis võrdsustame kooliaasta pooled ega diskrimineeri tulevikku. Janus ulatab käe minevikust tulevikku ja annab oma kahenäolisusega mõista, et minevikuta pole uuenemist.

Nii ongi lootust, et toimunule pilku heites saame ühtlasi aimu ka eesootavast.

Tegemisi täis aasta

Eelmisest aastast meenuvad eelkõige:

– meie üsna noor nn HEV ehk hariduslike erivajadustega õpilaste osakond – suudame üha paremini tegeleda suuremat abi vajavate lastega ja ka KiVa (kiusamisvaba kooli) projekt areneb päris kenasti; ka maavalitsuse haridusosakonna inspekteerimise tulemusena valminud akt oli positiivne ja meie õpetajaid kiitev;

– meie lõpetajate väga head tulemused riigieksamitel ja õpilaste saavutused aineolümpiaadidel ning muidugi jätkuvad miniteaduspäevad;

– meie õpetajate Indreku, Kersti ja Mari kõrged tunnustused;

– eelkooli positiivsed lapsevanemad ja ärksad lapsed;

– üleriigilise emakeelepäeva professionaalselt korraldatud tähistamine “Keeletegu 2014”, 25. juubelikabaree esietendus, 25. jõulukontsert Kreedolt ja Kreveralt, meie paljude kollektiivide osalemine laulu- ja rahvatantsupeol, Comeniuse projekt, maleõpetuse jätkumine algklassides, paljud konkursside võidud ja laureaaditiitlid, üllatavalt asine uus õpilasesindus, keskkonnahariduskeskuse töötubade populaarsus ning muidugi traditsioonilised miniteatripäevad;

– Lions-klubide koostöös Soomest saadud arvutid ja söökla laienemine ka Vanalinna koolile;

– meie uued ja omaseks saanud õpetajad.

Kui veel rohkem tagasi mõelda, siis 20 aastat tagasi said alguse veel praegugi olulised “asjad” – igakevadised algkooli lõpuaktused algklasside õpetajate töö tähtsustamiseks; sündis kooli tekkel; kõik õpilased said endale oma kooli matrikli; uute kümnendike kokkusulatamiseks alustas Jukulaager. Korraldati esimene üleriigiline noortekooride festival, mille avalöögina üllatati kõiki Ülo Vinteri juba aasta varem valminud muusikaliga “Pildikesi Paunverest”. Korraldati ka Saaremaa koolinoorte esimesed kultuuripäevad; loodi kooli hoolekogu, kelle tegus algus andis koolile korralikud tahvlid ja tahvlivalgustid; hakkas ilmuma kooli iganädalane ajaleht, mille said praeguse elektroonilise versiooni asemel aastaid paberkandjal kõik õpilased ja koolitöötajad.

Kui minna aga tagasi 15. jaanuari 1919. aastal, siis oleks taas paslik meenutada, et 2. detsembril 1918 kehtestatud Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta olid esimesed sammud hariduselu taastamisel Eesti Vabariigis. Määrustes kohustati hiljemalt 1. jaanuarist 1919 üle minema eestikeelsele õpetusele.

6. detsembril 1918 tegi maavalitsus Esimesest maailmasõjast naasnud füüsikaõpetajale Eduard Pukile ülesandeks rakendada sõja-aastail laostatud koolide varade baasil Kuressaares tööle eestikeelne gümnaasium.

Poeglaste gümnaasiumi vara oli linna mööda laiali tassitud. Koolimajas olid elanud Saksa sõdurid, kes mööbli ja raamatutega ahjusid kütsid.

Oma 16. detsembri istungil otsustas maanõukogu pärast pikki vaidlusi Kuressaares gümnaasium taastada. Tollane linnavalitsus keeldus aga gümnaasiumi toetamast. Mõned linnavolikogu liikmed olid koguni seisukohal, et eesti gümnaasiumi avamine Kuressaares oleks liigne luksus. 7.–14. jaanuarini 1919 viidi siiski läbi õpilaste registreerimine.

Kooli avaaktus peeti 15. jaanuaril 1919. Kool asus endise poeglaste gümnaasiumi ruumides ja sai nimeks Saaremaa eesti segagümnaasium.

Täna tähistame oma kooli eestikeelsena töötamise 96. aastapäeva. Juba praegu saab aga kodulehel täita avaldusi 10. klassi astumiseks – sügisel alustab õppetööd Saaremaa ühisgümnaasiumi sajas, juubelilend.

Kooliaasta tähtsündmuseks saab kindlasti järjekordne suur vilistlaste kokkutulek pühapäeval, 21. juunil, millega tähistame 150 aasta möödumist gümnaasiumihariduse andmise algusest Saaremaal – on ju SÜG-i alguseks Saaremaa poeglaste gümnaasiumi avamine 1865. aastal.

Juubeliaasta on kooli kõigi aegade festivalide aasta, sest lausa nelja üleriigilist õpilaste kokkutulekut ei ole me varem korraldanud: Saaremaa miniteaduspäevad on juba läbi, homme avatakse Kuressaare spordihoones noortekooride festival, veebruaris toimub rahvatantsupidu – meie kunagise õpetaja Anna Raudkatsi nimeline võistutantsimine. Märtsis leiavad taas aset traditsioonilised Saaremaa miniteatripäevad. Ja muidugi valmib uus ajalooraamat.

Juba 20-ndat aastat tähistame oma jaanuarisünnipäeva varahommikuse aktusega kooli ees.

Kingituseks aastapilt

Nagu alati, nii annab kool ka seekord oma pidupäeval kooli aastapildid kaheteistkümnele õpetajale, kaheksale koolitöötajale ja viieteistkümnele õpilasele vastavalt õpetajate, kolleegide ja õpilasesinduse valikule.

Seekordsed valitud on: Anu Ausmees, Mari Ausmees, Merike Kuldsaar, Eena Mark, Marina Mäetalu, Merje Oopkaup, Indrek Peil, Marek Schapel, Irena Sink, Anne Teigamägi, Liina Truu, Diana Õun, Marliin Haamer, Stella Hommik, Eva Koppel, Viktoria Lõhmus, Karin Napp, Andreas Noor, Annika Remmel, Hugo Õun, Karl Ares Hommik (2.b), Martin Vesberg (5.a), Sander Teras (6.b), Karl Hendrik Tamkivi (8.b), Henri Paomees (8.b), Jane Treima (10.b), Karin Viilup (10.b), Kristiin Koppel (11.a), Monika Mander (11.a), Heleri Soe (11.b), Anna Maria Lember (11.b), Kaarel Ernits (11.c), Johannes Rooso (11.c), Hannes Päll (12.a), Rasmus Uustulnd (12.c). Pildi “Unista suurelt” saab muidugi ka autor Ly Michelson (8.b).

Siinkohal tuleb meelde lugu, kuidas vanaisa lapselapse esimest päeva kooli viis.

Nad jõudsid kooliõue, kus neid ümbritsesid lärmavad lapsed. “Küll on naljakas vanamees!” naeris üks poiss. “Küll on imelik poiss!” irvitasid tüdrukud.

Kell helises tundi, aga vanaisa läks lapselapsega otsustavalt kooliõuest välja. Poiss juba rõõmustas, et ei peagi kooli minema, aga vanaisa ütles: “Lähed küll. Otsin sulle ise õige kooli.” Varsti seisis ta järgmises kooliõues, siis järgmises, siis järgmises… Mõnes kohas ei pööratud talle mingit tähelepanu, mõnes narriti…

Lõpuks jõudis ta kooliõuele, kus üks tüdruk talt küsis: “Vanaisa, kas teil hakkas halb? Kas toome teile vett?” “Meil on õues pink, tulge istuge, palun,” pakkus teine laps. “Kas soovite, ma kutsun õpetaja?” küsis kolmas.

Vanaisa tervitas õpetajat, öeldes, et nüüd on leidnud parima kooli. Kui tema tütar õhtul kodus küsis, kust ta teab, et just see parim kool on, vastas vanaisa: “Kooli tuntakse õpilastest.”

Tahaksin, et see vanaisa ütleks seda meile. Palju õnne, kallid õpetajad ja koolitöötajad, armsad õpilased ja lapsevanemad, lugupeetud vilistlased!

Viljar Aro
Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 650 korda, sh täna 1)