Kuuldused Saaremaa maadluse hääbumisest on liialdatud (1)

VÕTTES: Olev Kiirend on vastase saanud otsustavasse haardesse. Foto: Sander Ilvest

VÕTTES: Olev Kiirend on vastase saanud otsustavasse haardesse. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa maadlusel on kuulsusrikas ajalugu, mehed on kuulunud maailma paremikku ja võidelnud kõige kõrgemate tiitlite nimel. Tänaseks on ala hääbumas.

Nüüdseks on maadluse hiilgusest vähe järele jäänud, kui veteranide tiitlivõistluste medalid ja üks mullune juunioride pronks välja arvata. Ala on hääbumas, kuigi asjaosalised on võimaluste ja arengute suhtes optimistlikud. Eesti maadlusliidu peasekretär Antti Lepik oli oma hinnangus Saaremaale resoluutne: “Null! Maadlust ei ole. Saaremaa raskejõustikuklubi on küll meie liige, kuid nende tegevus on soiku jäänud. Ajalugu on teil muidugi väärikas ja seepärast on hetkeseis kurb.”

Saaremaa spordikooli endine direktor Jaan Rooda ütleb, et Saaremaal võiks maadluse ikka elus hoida. “Maadlus on kogu aeg meie trumpala olnud,” märgib ta. “See spordiala on meil edukas olnud ja vähemalt harrastajate tasemel peaks suutma selle säilitada.”

Endine maadleja ja treener Olev Kiirend usub aga, et Saaremaa maadlus saab uuesti jalad alla. “Praegu seisab ikka minu taga,” tõdeb ta. “Raha pärast on asi soiku jäänud, kuid kui saaks treenerile palga, mitte nii nagu ma viimased kümme aastat olen oma tasku arvelt kõike teinud, siis oleks asi teine. Otsin lahendust, et saaks parema majandusliku olukorra. Üks plaan mul on, aga seda ma praegu välja ei käi.”

Ka endine maadleja ja treener Ants Nisu ei ole tuleviku osas skeptiline ja tähendab, et kõik Saaremaa lapsed ei taha jalgpalli mängida. “Aga peab olema üks noorepoolsem eestvedaja, kes selle asja enda peale võtaks,” selgitab ta. “Maadlus tuleb treeneri poolt huvitavaks teha. Mina ise olen nõus seda noort meest õpetama, kuid täielikult sellele pühenduda pole enam võimalik, sest treener peab nii-öelda elama koos poistega saalis.”

On, mida esile tõsta

Saaremaa maadluse kuulsusrikkast ajaloost rääkides tuleb alustada Voldemar Välist ehk ainsast saarlasest, kes on olümpiavõitjaks tulnud. 1928. aastal sai ta kuldmedali ja 1936. aastal pronksi. Eesti meistritiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkasele (22).

Ants Nisu on viiekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses, Euroopa meistrivõistlustel Leningradis sai ta kehakaalus –90 kg 1976. aastal neljanda koha, 1975. ja 1976. aastal võitis Ivan Poddubnõi mälestusvõistlustel esikoha ja tuli NSV Liidu meistriks, mis tähendab kuulumist maailma paremikku. Ta on kolmekordne veteranide maailmameister kreeka-rooma maadluses: 2004., 2006. ja 2011. aastal. Olev Kiirend on neljakordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses (1974, 1975 ja 1980 esimeses keskkaalus ja absoluutkaalukategoorias), Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1972. aastal hõbe- ja 1973. aastal pronksmedali. Veteranide maailmameistriks tuli Kiirend 2000., 2007., 2009., 2010. ja 2011. aastal.

“Saarlased olid siis tugevad, sest ala oli populaarne,” tõdeb Olev Kiirend. “Mingeid arvuteid ja internetti ei olnud ning alasid, millega tegeleda, oli vähe. Võistlusi oli ka palju. Georg Lurich, Johannes Kotkas ja August Englas olid ikka suured eeskujud. Olime nende meeste tegemistest väga huvitatud.” Ega Kuressaareski valitsenud maadlushuvi, võimaluste ja tingimuste üle kurta saanud. Maadlus kuulus ka Saaremaa spordikooli alla ja treener oli seal 60-ndate algul siia elama asunud Adolf Saviste. Kui Saaremaale tuli spordiorganisatsioon Jõud, läks maadlus juba selle alla ja treener oli Arvi Õunaid. Trennid toimusid ka Sulev Kiirendi käe all toonase tööstuskooli teise korruse saalis, kus maadlusmatt maas oli.

Gruppi kuulus paarkümmend poissi.

90-ndatel võttis treeneriameti ette ka Olev Kiirend, kellel oli Tehnika tänaval isiklik maadlussaal korraliku mati ja duširuumiga. “Saal oli küll väike ja kohati oli tunne, et jalad lähevad heite ajal lakke,” meenutab ta. “Seal oli mul harjutamas 25 poissi. Väga andekaid oli, käisime isegi Soomes maadlemas ja võitsime medaleid.”

Valgus tunneli lõpus

Kui Ants Nisu ja Olev Kiirendi veteranide tiitlivõistlustel võidetud medalid välja jätta, jäävad Saaremaa maadluse viimased paremad tulemused 2010. aastasse, kui Saaremaa raskejõustikuklubi võitis Eesti juunioride võistkondlikel meistrivõistlustel hõbemedali. Kleron Kiirend sai siis hõbeda, pronksine autasu riputati Mihkel Mägi ja Karli Kontkari kaela. Eelmisel aastal võitis 18-aastane Karla Kirsch kreeka-rooma maadluses Eesti juunioride meistrivõistlustel kehakaalus kuni 85 kg pronksmedali.

Kirsch on ka ainuke saarlane, kes Kuressaare spordikeskuses Olev Kiirendi juhendamisel treenib. “Karla on entusiasmi täis ja tahab sel aastal tulla Eesti juunioride meistriks,” tunnistab Olev Kiirend. “Annet poisil selleks on. Ta on otsustusvõimeline, kiire ja jõuline, aga tema suur miinus on see, et ta keeb üle. Ei suuda end kontrollida ja läheb liiga tormakaks.”

Olev Kiirendi sõnul on kahjuks nii, et rohkemate poistega ta tugevat trenni enam ei tee, sest grupp on laiali läinud, kes kooli, kes tööle. “See on juba minu viga, et ma ei ole gruppi loonud,” lausub treener. “Tahtmine on, aga võimalusi pole. Elu on teinud sellise pöörde, et mul ei jää praegu aega. Väikestele poistele võiks muidu isegi Karla Kirsch trenni teha.”

Lootuskiir, et Saaremaa maadlus taas jalule tõuseb, kumab Orissaarest, kus endine Eesti koondislane ja praegu spordihoone juhataja ametit pidav Tiit Uspenski on klubi Orissaare Sport juures treeninggrupid käivitanud.

Nii käib nädalas mitu korda harjutamas paarkümmend last lasteaiast kuni neljanda klassini. “Ma olen ju mandrimees ega oska öelda, miks Saaremaa maadlus on praegu sellises seisus, seda tuleb ikka saarlaste endi käest küsida,” märgib Uspenski, lisades, et näeb ala taas tippu jõudmisel siiski perspektiivi.

“Saaremaa maadluse häid tulemusi ei pea kaugelt otsima. Mina usun, et kõik läheb paremuse poole. Me oleme juba käinud lastega võistlemas ja meil on hästi läinud.”

Ka Olev Kiirend tõdeb, et poisid, kes tahavad maadlusega tegeleda, on olemas ja seda näitab judo, kus on palju treenijaid. “Tuleb otsida ja käia,” lausub ta. “Piisab kümnest poisist, et korralik grupp toimima saada. Maadlus on põnev, sest kui sa saad mehele teha ühe nipi, kus vastasel käivad jalad lae alt läbi, siis on ikka hea tunne küll.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 687 korda, sh täna 1)