Muhus valmis esimene viinamarjavein (2)

MEISTER OMA LOOMINGUGA: Peke Eloranta on Muhu veinitalu esimese viinamarjaveiniga rahul. Välja kukkus üsna eksootiline rüübe. Foto: erakogu

MEISTER OMA LOOMINGUGA: Peke Eloranta on Muhu veinitalu esimese viinamarjaveiniga rahul. Välja kukkus üsna eksootiline rüübe. Foto: erakogu

Läinud kevadel tegutsemist alustanud Muhu veinitalu sai vahetult enne jõule valmis esimese partii Muhus kasvanud viinamarjadest tehtud veini.

Tõsi, see vein ei ole küll tehtud veinitalu enda rajatud istanduse viinamarjadest, kuid marjad, millest jumalate jook valminud, on siiski Muhumaal kasvanud. Veinitalu peremees Peke Eloranta on rahul. Ta ütles, et oma viinapuudelt nad esimesel aastal nii suurt saaki veel ei saanud, et veini teha – puud on lihtsalt liiga noored. “Nii palju saime aga küll, et ise maitsta ja külalistele pakkuda. Kui viisime veinitalu külalisi oma põldudele jalutama, oli tõesti väga tore, et inimesed said kohalikku marja päris palju maitsta.”

Oma esimese katseveini kääritasid nad marjadest, mida mõned lahked muhulased neil oma koduaedadest korjata lubasid. Tegemist on hübriidviinamarjasordiga “Alfa”, mida Eloranta teada on Eestis ja saartel kasvatatud juba aastakümneid.

Eloranta sõnul korjasid nad viinamarjad oktoobri algul, seejärel said need purustatud ja käärima pandud. Käärimine võttis aega kaks nädalat. Pudelisse villiti Muhu veinitalu esimene vein vahetult enne jõule. “Väga hästi tuli välja. Ise olen väga-väga rahul, sest see oli minu esimene viinamarjavein ja üldse esimene vein, mida püüdsin teha n-ö õigesti punase veini valmistamise meetodil,” rääkis veinitalu peremees.

Protsess oli tema hinnangul huvitav. “Kuigi seda viinamarjasorti “Alfa” ei peeta väga heaks veinimarjaks, tuli vein äge. Hästi happeline, aga mõnusalt värske ja väga ilusat värvi – kirgas ja selge!” kirjeldas veinimeister. Maitsebuketis on tunda ka nii punase sõstra kui jõhvika ja greibi maitset. Ühtegi häirivat nüanssi pole Eloranta Muhu veinitalu esimese katsepartii juures tabanud.

Uut veini andis ta maitsta ka ameeriklastele, kes külastasid tema Luscher & Matieseni veinimuuseumi Tallinnas Toompeal ning tagasiside oli väga hea. “Nad olid täiesti vaimustuses. Ütlesidki, et see on väga äge,” märkis Eloranta.
Ta möönis, et iseenesest tahtis ta teha ikkagi täiesti punast veini, ent sellest sordist kukkus välja pigem tumeroosa: “Aga see ongi midagi eksootilist!”

Eriti meeldivalt üllatunud on veinitalu peremees just selle üle, et “Alfast” nõnda viisakas vein tuli. “Kõik on rääkinud, et “Alfast” ei saa mingit veini, aga minu arust on see ikkagi päris eksootiline ja huvitav vein,” arutles Peke Eloranta. Kuna tegemist oli esimese proovipartiiga, teab veinimeister nüüd selle järgi ka, mida järgmine kord paremini teha, saamaks veel paremat rüübet. “See igatahes kinnitas mu arvamust, et Eestis kasvanud marjadest saab teha veini, mis pakub huvi ka kogenud veinitarbijale.” Eloranta arvates pole tarvis üritada matkida veine, mida mujal Euroopas valmistatakse. Tasubki taotleda omanäolisust.

Esialgsest proovipartiist peaks saama villitud 50 pudelit. Müüki seda praegu panna ei saa, sest müügiluba veinitalul veel pole. “See läheb kingitusteks toetajatele ja koostööpartneritele. Neile, kes on meie tegevusse uskunud,” lausus Eloranta, kelle sõnul on iga pudel eraldi märgistatud ja nummerdatud.

Esimene Muhu veinitalu istanduse marjadest vein peaks kõigi lootuste ja ootuste kohaselt valmima tänavusest saagist. “Loodame saada 2015. aastal nii palju saaki, et teha tõesti kaubanduslikku veini,” rääkis Eloranta.

Siiski peab Peke Eloranta märgiliseks ka nüüd pudelisse villitud veini, sest tegemist on ühtlasi Luscher & Mathieseni enam kui saja-aastase ajaloo esimese viinamarjaveiniga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 869 korda, sh täna 1)