Tornimäe koolis tehakse raudrehadest riidenagisid (2)

RIIDED VARNA: Paremalt Tornimäe kooli direktor Raili Nõgu, õpilased Aveli Taniorg, Katrin Raud, Kaili Elis Ige, Kristina Alas, Anette-Teresa Adramees ja leiutaja Bruno Hiiuväin. Foto: Tambet Allik

RIIDED VARNA: Paremalt Tornimäe kooli direktor Raili Nõgu, õpilased Aveli Taniorg, Katrin Raud, Kaili Elis Ige, Kristina Alas, Anette-Teresa Adramees ja leiutaja Bruno Hiiuväin. Foto: Tambet Allik

Tornimäe põhikool kutsub kõiki, kel kodus vanu raudrehasid, mida enam ei kasutata, neid koolile annetama. Nende piidest tehakse õpilaste riietehoidu nagid.

“Asendasime kooli riietehoius mõni aasta tagasi pea pooled riidepuud nagidega,” ütles Tornimäe põhikooli direktor Raili Nõgu, lisades, et see asendus on end õigustanud. Nüüd on neil soov tagada kõikidele õpilastele riiete nagisse riputamise võimalus. Selleks ongi neil vaja vanu raudrehasid, et anda rehapiidele uus otstarve.

Kolm aastat tagasi kogus kool samuti raudrehasid ning siis sai tehtud ligi kolmandik vajaminevatest riidenagidest.

Alguses olnud direktori sõnul küll kahtlus, kas need ikka sobivad, kuid kooli tubli hooldusmeister Bruno Hiiuväin tegi rehapiidest väga kenad nagid.

“Seekordne ettepanek tuligi õpilaste poolt,” tähendas Nõgu. Seni on koolis kasutusel olnud torud, millel ripuvad riidepuud, aga riidepuudega on direktori sõnul kogu aeg muresid. Nimelt ei püsi riided seal korrektselt paigal ja kipuvad maha kukkuma. Samuti kippusid riidepuud pidevalt katki minema ja läksid kaduma ning lastel puudus püsivus rõivaid riidepuu peale panna. Sageli visati riided lihtsalt üle toru ja sealt libisesid need hoopis maha.

Eile Tornimäe kooli külastanud Saarte Hääl kinkis ka enda poolt kaks reha. Need olid ühtlasi esimesed, mis kooli Facebookis olnud üleskutse peale laekunud.

Seitse aastat koolis hooldusmeistrina töötanud Bruno Hiiuväin vaatas kahte roostes reha hindavalt ja kinnitas, et nendest saab asja küll. Kahest rehast saab kümme raudnagi.

“Kui vaja on, tuleb välja mõelda, vaatasin siis kõige lihtsama vahendi,” meenutas leidlik mees, lisades, et uhkete nagide ostmiseks koolil raha pole, aga riided tuleb ju kuhugi rippuma panna. Seni pole mitte ükski toru külge juba kinnitatud raudnagi ära tulnud ega katki läinud.

Aega võtab piidest nagide tegemine Hiiuväina sõnul omajagu. Kõigepealt tuleb roostes rehapiid rooste-eemaldajaga kokku teha, seejärel ketaslõikuriga ühesuuruseks lõigata, painutada ja siis värvida. “Kui ise rauast tegema hakata, võtab ju palju rohkem aega. Nüüd on pool valmis juba,” naeris meistrimees.

Koolil oleks vaja veel 6–7 reha, siis saab kogu koolipere oma riided taaskasutatavast materjalist nagide otsa panna.

Koolijuhi sõnul tuli esimene mõte asendada riidepuud nagidega lapsevanemate üldkoosolekult. Kaks isa olnud küll kahtleval seisukohal, et kas see end õigustab ja kas riided nagis ikka seisavad, aga tulemusega on nüüd kõik väga rahul.

Kui aga keegi soovib oma riided nagide vahele riidepuuga riputada, siis on ka see võimalus endiselt olemas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 605 korda, sh täna 1)