Kaarel Kruusmägi purjetab olümpiamängude sihil

HOORNI NEEMEL: Kaarel Kruusmägi kaks aastat tagasi purjetamas ühe Lõuna-Ameerika lõunapoolseima tipu lähistel. Foto: erakogu

HOORNI NEEMEL: Kaarel Kruusmägi kaks aastat tagasi purjetamas ühe Lõuna-Ameerika lõunapoolseima tipu lähistel. Foto: erakogu

Eesmärgi jõuda Rio de Janeiro olümpiamängudele on Saaremaa sportlastest välja öelnud meie kergejõustiklased. Sama sihiga alustab oma tänavust aastat ka purjetaja Kaarel Kruusmägi, kellel seisab ees tähtsaim olümpiapurjetamise hooaeg.

26-aastane Kaarel Kruusmägi tunnistab, et seepärast on tal ka natuke erilisem tunne, sest ta alustab oma karjääri kõige professionaalsemat hooaega, kus esmakordselt saab soovitud mahus treenida. “Ootan huviga arengut ja soovin kindlasti rasked treeningud tulemuseks realiseerida,” väljendab purjetaja oma töötahet.

Kruusmägi sõnul on tema eesmärk alati olnud olümpiamedal, mitte pelgalt olümpial osalemine. Ta on enamiku oma elust sõitnud svertpaatidel ja olümpiamängud on selle ala suurim sündmus. “Aeg paneb meid oma eesmärke ja unistusi kohendama, aga kindlasti oleks see minu lapsepõlve unistuse täitumine,” lausub ta.

Samas jääb Kaarel Kruusmägi oma võimete ja võimaluste hindamisel realistiks. Purjetamise maailma värskes edetabelis on Saaremaa merispordi seltsi esindav purjetaja Laser Standardil 96. positsioonil, Karl-Martin Rammo (ROPK/ Tallinna jahtklubi) aga 15. kohal.

Realistina ei pea ta selle hooaja lõpetamist parima eestlasena Laser Standardil jõukohaseks. Eesmärk on teenida Eestile olümpiakoht, mis on saavutatav. Sealt edasi saab aga töötada juba individuaalse edu nimel.

Olümpiakoha saamiseks tuleb tal paremini sõita kui sõber Karl-Martin Rammo, kes on seni Kruusmägist parem olnud. “Pean suutma oma paadikiiruse ja tehnika vähemalt samale tasemele viia,” selgitab Kaarel Kruusmägi. “Tugeva tuulega on Karla kindlasti üks kiiremaid maailmas. Keerutavates tuultes, kui paadikiiruse osakaal on väiksem, on minul ehk väike eeliski. Praegu on minu hooaja eelarve tema omast mitmeid kordi väiksem ning seega ka võimalused treenida ja võistelda kõigil vajalikel võistlustel piiratud.”

Vaatamata omavahelisele sportlikule konkurentsile saavad eestlased väga hästi läbi. Neil on suur ühine huvi, kus ka pidevalt omavahel “võisteldakse”. Nimelt on Rammo korvpalliliiga NBA meeskonna Miami Heat fänn, Kruusmägi on aga eluaeg olnud San Antonio Spurs’i suur austaja.

“Eelmise aasta NBA finaalides õnnestus Spurs’il üle pika aja taas troonile tõusta. Võib-olla on see äkki hea enne?” märgib Kaarel Kruusmägi, lisades, et sarnaselt oma lemmikklubiga meeldib tallegi ajada oma asju targalt ja suurema kärata.

Tähtsaim start maailmameistrivõistlustel

Oma plaanide realiseerimiseks tuleb juuli alguses osaleda maailmameistrivõistlusel Kanadas, kus peab jõudma kümne parema riigi hulka, kes veel olümpiapääset ei oma.

Seal edu saavutamiseks tuleb aga veel kõvasti tööd teha, oma nõrkusi parandada ja tugevusi lihvida. “Minu suurim nõrkus merel on tugeva tuulega paadikiirus,” tunnistab Kruusmägi. “Selle parandamiseks treenin võimaluse korral kohtades, kus on valdavalt tugevad tuuled ja muidugi ka jõusaal, jõusaal ja veel kord jõusaal. Lisaks olen väga nõrk raha küsimises ja spordipoliitikas, mis on minu hooajad siiamaani paraku väga kitsastesse raamidesse pannud.”

Oma plussiks ja tugevuseks peab purjetaja taktikalist mõtlemist, mida ta on terve elu saanud arendada, osaledes näiteks kiiljahtide regattidel.

Hooajaks valmistumine algas juba enne jõule, kui Kaarel Kruusmägi lõpetas kolmenädalase laagri Las Palmases. Seal treenis ta koos Leedu purjetajatega. Hispaanias on ka tema paat ning tänu odavale lennuühendusele saab seal laagris olla ka jaanuaris ja veebruaris.

Viimases treeninglaagris tegid talle palju muret põlved. “Operatsioon tähendaks põhimõtteliselt Laseri-karjääri lõppu, kuna selles klassis on suurim koormus just põlvedel ja alaseljal. Puhkusega kaovad probleemid ja olen selles suhtes ikkagi optimistlik,” lausub Kruusmägi.

Treenerina aitab teda oma töö kõrvalt niipalju kui võimalik isa Argo Kruusmägi. Treeneri pidamine on väga kallis ja nii üritab Kaarel Kruusmägi selles vallas ennast ise arendada ja spetsialistide näpunäiteid kõrvataha panna.

Oodatud areng jäi tulemata

2005. aastal tuli Kaarel Kruusmägi Zoom8-klassis Euroopa meistriks ja pärast tiitlivõitu võis oodata, et peagi tulevad olümpiasõidud ja karjäär läheb samas rütmis ülesmäge. Paraku ei ole nii läinud.

“Olen tihti sellele mõelnud ja võib-olla ei olnud mul piisavalt nõuandjaid, et kuidas ja millisesse klassi edasi liikuda,” räägib Kaarel Kruusmägi. “See on tänagi Eesti purjetamise suuremaid valukohti. Pärast gümnaasiumi lõppu kaob riiklik toetus ära ja raha tuleb endal leida. Ülikooli kõrvalt tööl käia ja professionaalset sporti teha on keeruline. Sel perioodil ongi väga raske kiires tempos areneda. Et purjetamises tipus olla, tuleb aastaringselt purjetada.”

Tagasilöögid ei ole Kaarel Kruusmäge rivist välja viinud, sest ebaõnnestumised on osa spordist ja nendega tuleb harjuda. Purjetamisest loobumisele ei ole ta kunagi mõelnud ja ei usu, et see üldse kunagi päevakorda võiks tulla. “Purjetamine on lihtsalt imeline ala!” põhjendab ta.

Suurim pettumus oli Kruusmägi jaoks kindlasti eelmise hooaja EM Horvaatias, kus mitte midagi ei õnnestunud ja sobivates oludes ei suutnud ta head tulemust saavutada.

Üldiselt saab Kaarel Kruusmägi pettumusest üle kiiresti. Tavaliselt läheb ta esimesel võimalusel trenni ja suunab kogu halva emotsiooni enesetäiendamisse.

Rasked hetked on enamjaolt seotud paadi ja eelarvetega. Sellel teemal on Kruusmägi vestelnud Allar Levandiga, kes soovitas tal toimetada “oma tunnelis” ja muu kõrvalisega mitte tegeleda. Seda mõtet on ta võimalikult palju üritanud rakendada. Rasketel aegadel saab ta alati tuge ka oma vanematelt ja elukaaslaselt.

Kui aga sel aastal ei õnnestu oma eesmärki saavutada, siis töötab Kaarel Kruusmägi selle nimel edasi. Iseasi, kas see just Laser-klassis võimalik on. “Pean leidma võistlusklassi, mis minu kehaga paremini sulanduks,” selgitab ta.

“Purjetamine on mu elu. Pikemas perspektiivis tahan oma õpitut kindlasti noorematele edasi anda. Kõik teeme elus vigu. Tahan kaasa aidata sellele, et järgmiste generatsioonide purjetajad minu vigu ei kordaks.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)