Õhust sooja

Kihelkonna rahvamaja õhk-vesi soojuspumbad, sulatusveed korjatakse seadmete alt kokku ja on suunatud läbi  seinte hoone kanalisatsiooni. Foto: Kalev Õisnurme

Kihelkonna rahvamaja õhk-vesi soojuspumbad, sulatusveed korjatakse seadmete alt kokku ja on suunatud läbi seinte hoone kanalisatsiooni.
Foto: Kalev Õisnurme

Kordades rohkem kui jutud kliima soojenemisest panevad inimest mõtlema igakuised küttearved postkastis. Mõtteainet pakuvad kaugküttele alternatiivsed kütteallikad ja kindlasti üks populaarsem võimalus kindlustada soe tuba mõõdukate kuludega on kasutada hoones õhksoojuspumpa. Väidetavalt hakati sellenimelist seadet põhjamaades ja sealhulgas ka Eestis laialdasemalt kasutama sajandivahetuse paiku, seda just majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.

Õhksoojuspump kasutab hoone säästlikuks kütmiseks või siis ruumide jahutamiseks tänapäevast tehnoloogiat. Oluline on meeles pidada, et soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Soojusenergia nn pumpamiseks kasutatakse kompressorit ning kahte kalorifeeri – aurustit ja kondensaatorit.

Soojust transporditakse spetsiaalse külmaainega, mis võimaldab soojust siduda ka külmal talveajal. Lihtsustatult võib õhksoojuspumba tööpõhimõtte kokku võtta nii: ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks.

Edasi loe Oma Kodu talvenumbrist

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 998 korda, sh täna 1)