Eesti parim puitehitis

Eikla klubi.  Foto: Sander Ilvest

Eikla klubi.
Foto: Sander Ilvest

2014. aasta puitehitise tiitli sai Saaremaal Kaarma vallas asuv Eikla klubi, mida rahvas tunneb Eikla küla seltsimajana. “Hoone kolm, taevast vaadatuna tähte meenutavat tiiba on igaüks oma värvi, vormi ja sisuga, külakeskkonnaga harmoneeruv kogukonnasüda on öige asi öiges kohas,” öeldakse otsuse põhjenduses. Juba kaheteistkümnendat korda toimunud võistlust korraldas Eesti metsa- ja puidutööstuse liit Puuinfo programmi raames.

Enne, kui uus hoone võistlusele läks, kulus veel hulk aega võitlusele, kas ja millist uut me vajame. Kas vanale ei võiks jääda mingisugunegi eluõigus? Kas uue maja asemel ei vaja me mitte uut funktsiooni vanale majale? Kas on ikka mõistlik kivist “päris” maja kohale “kolme põrsakese kuuri” püsti panna? Kui uskuda klassikuid, siis on tõe kriteerium ikkagi praktika. Aeg näitab, kellel oli õigus ja millistele otsustele on aastate pärast raske õigustust leida. Aasta puit-ehitise tiitli pälvimine on kaheldamatult tõsine plusspunkt uue hoone pooldajatele.

“Ma arvan, et eesti puitarhitektuuri käsi käib praegu päris hästi,” ütleb žürii tööd juhtinud Eesti arhitektide liidu esimees Indrek Allmann. “Kellelegi pole saladuseks, et eksport selles valdkonnas on üliedukas, kuid õnneks ei viida välja kõike, üht-teist kaunist jääb ka siia maha. Naljaga pooleks võiks ju öelda, et aasta puitehitise konkurssi võita on väga lihtne – tuleb lihtsalt teha puidust maja ja seda siis ka välja näidata. Esmane eeldus on niisiis materjalipõhisus. Lisanduvad tellija lähteülesanne ja suhtumine, arhitekti panus ja ehitaja oskused. See on üks neid konkursse, mis on läbi aastate olnud väga tiheda sõelaga. Sel aastal esitati konkursile üle 30 töö, kusjuures on rõõm tõdeda, et Eestis on sel aastal valmis saanud palju enam toredaid ehitisi, kui konkursile jõudis. Väisasime ka suvel valminud Nasva klubi ja seegi hoone avaldas žüriiliikmetele väga positiivset muljet.”

Allmanni arvates tõi võidu saarlastele tublidus igas kategoorias: selge arhitektuurne idee – kolmest külamajast, mis on otsekui kokku tulnud; detailid – igale majale oli otsitud omanäoline fassaadilahendus, ja tehniliselt valdavalt korrektne ehitus. “Vähemoluline ei olnud siin ka n-ö kogukondlik tähtsus. See ongi külakeskus, kus on oma koha leidnud väga erinevad funktsioonid. Multifunktsionaalsus ja otstarbekohasus – need on arhitektuuri jaoks olulised.”

Edasi loe Oma Kodu talvenumbrist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 586 korda, sh täna 1)