Sõrve rannikult leiab taas parafiinikänkraid (3)

KAUNISPE SADAMAS: Sõrve poiss Timmo Koppel mäletab, et eelmisel aastal olid parafiinitükid suuremad ja kollasemad. Foto: Tambet Allik

KAUNISPE SADAMAS: Sõrve poiss Timmo Koppel mäletab, et eelmisel aastal olid parafiinitükid suuremad ja kollasemad. Foto: Tambet Allik

Peamiselt Sõrve läänerannikule ja vähesemal määral ka Mõntu kanti on meri taas uhtunud nii lumivalgeid kui ka kollakaspruunikaid parafiinitükke. Viimasest parafiinireostusest Sõrves on möödas vaid veidi üle aasta.

Kaugatoma rannas ja Lõo pangal eile lõuna ajal parafiinikänkraid veel ei olnud. Esimesi umbes vutimuna suurusi valgeid tükke võis leida Lindmetsa rannast. Ohessaare pangal lebasid rannas juba kuni paarikümne sentimeetri pikkused kamakad. Sõrve sääre tipus ja ka Mõntu kandis muutusid parafiinitükid jälle väiksemaks. Kokku kogunes Sõrve poolsaare alguses elaval teadlikul loodushuvilisel Leo Filippovil kilekotti parafiini umbes paari kilo jagu. Selleks tuli tal erinevatel rannalõikudel läbida kokku üle paarisaja meetri.

Sõrve harrastusornitoloog Mati Martinson on Sõrve Päivakirja sissekandes märkinud, et parafiinireostus on Sõrve läänerannikule jõudnud tormide ajal, mis olid enne viimast külmalainet.

Leo Filippov ütles Saarte Häälele, et võrreldes 2013. aasta novembriga on parafiinitükke rannas oluliselt vähem. “Eelmisel korral oli kohe küllaga,” meenutas Filippov. Siis kirjutas ka Saarte Hääl, et koristusaktsiooni käigus korjati umbes 700 kilogrammi parafiini.

Filippov märkis, et reostuse jääke oli siiski näha veel kevadelgi. Paljud korjasid Filippovi sõnul parafiini rannast ka selleks, et küünlaid teha. “Need põlevad täitsa kenasti, mingit lõhna ei ole ja tahma ka ei aja,” rääkis Filippov küünaldest, mida naabrimees õues põletas.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles, et parafiinireostuse tekitajat on küllalt keeruline leida. “Seal ei ole ühtegi muud niidiotsa peale selle, et see parafiin on rannas,” selgitas Haamer, lisades, et võimalusi, kust parafiin pärineda võib, on mitmeid. Ohtu võib see Haameri hinnangul kujutada eelkõige lindudele, kes väiksemaid tükke söövad.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais ütles eile, et olukorda lähevad esialgu visuaalselt hindama keskkonnainspektsiooni inspektor ja päästeameti operatiivkorrapidaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 738 korda, sh täna 1)