Lümanda ei taha keskusehoonet mälestiseks (13)

Lümanda vallavalitsus ei soovi, et Lümanda kolhoosi kontor-klubi ehk keskusehoone tunnistataks mälestiseks, kuna selle tehniline seisukord on kehv ja ruumilahendus ebamõistlik.

Detsembri algul kirjutasime, et muinsuskaitseamet on neljalt kohalikult omavalitsuselt küsinud arvamust mitme hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Seni on ainsana vastanud Lümanda, kus sooviti mälestiseks tunnistada kaks hoonet – Koplimetsa palvemaja ja Lümanda kolhoosi kontor-klubi. Neist esimese mälestiseks tunnistamisele vastuväiteid pole, kuid teise puhul on mitmeid argumente.

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ütles Saarte Häälele, et keskusehoone tuleviku küsimusega on tegeletud juba aastaid, kuid kuna maja on suur ja probleeme sellega palju, siis pole head lahendust leitud.

Näiteks on muinsuskaitseametile saadetud kirjas välja toodud, et keskusehoones on küll kubatuurilt palju ruumi, kuid näiteks kultuurimaja poolel on vähe eraldi kabinette, mida saaks huvitegevuse läbiviimiseks kasutada. Kontoripoolt on mõeldud ehitada ringi vanadekoduks, kuid kohe kerkivad heliisolatsiooni küsimused, kuna kultuurimaja saal asub teisel pool seina. Lisaks on suured ja kõrged ruumid hooldamise mõttes ebapraktilised. Kuid põhilised on siiski maja elektri- ja küttesüsteemi ning kanalisatsiooniprobleemid.

Uus maja odavam

Tiitson märkis, et keskusehoone rekonstrueerimine läheks tänapäevaseid ehitus- ja tuleohutusnõudeid järgides ilmselt sama kalliks kui uue maja ehitamine.

“See arutelu kerkis meie mõtetesse, kui tegime reisi Lääne-Nigula valda, kus sealsed juhid kurtsid analoogseid probleeme seoses Taebla keskkooliga,” rääkis Tiitson ja lisas, et valdade ühinemislepingusse see mõte veel ei jõudnud, kuid 5–10 aasta perspektiivis tuleb otsus selle maja saatuse kohta ära teha. Tiitson tõi ka välja, et kuigi multifunktsionaalse maja kultuuri- ja meditsiiniplokk on endiselt aktiivses kasutuses, siis kontoripoole kasutamine väheneb lähiaastatel märkimisväärselt.

Põhjusena tuuakse välja, et seoses ühinemisega väheneb vallaametnike arv: “Seoses valla ühinemise ja siia teeninduskeskuse loomisega jääb Lümandasse senise 7 ametniku asemel tööle 3.” Lisaks kolib psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus oma majja ja osa teisi rentnikke plaanib kolida vanasse vallamajja, mis praegu suures osas tühjana seisab.

Hoone tühjenemise ja kehva seisukorra tõttu ollaksegi seisukohal, et hoonet ei suudeta autentsena säilitada. “Olukorras, kus uue hoone ehitamine on ilmselt soodsam ja mõistlikum ning rahalisi vahendeid ei ole üle kellelgi, tuleb arvestada, et hoone kaitse alla võtmine võib mõjuda kogukonnale pigem tagasilöögina, sest hoonet korda teha ei jaksata niikuinii, uuel kvaliteedil ei lasta aga sündida,” selgitab Tiitson kirjas muinsuskaitseametile.

Tullakse üle vaatama

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk ütles, et uuel aastal, tõenäoliselt veebruaris, tullakse Saaremaale objekte üle vaatama. Siis tahetakse vallavalitsusega arutada ka Lümanda keskusehoone küsimust. “Neil on seal mitmeid õigeid argumente välja toodud,” märkis Talk Lümandast saadetud kirja kohta ja lisas: “Nad tunnevad ju ise seda maja paremini, kuna vallavalitsus töötab seal.”

Üheltki teiselt Saare omavalitsuselt ei ole Talgi sõnul tagasisidet veel saadud. Arvamuse esitamata jätmise loeb muinsuskaitseamet aga nõusolekuks hooned mälestiseks tunnistada.

Lümanda kolhoosi kontor-klubi hakati projekteerima 1970. aastate lõpus ja see sai valmis 1986. aastal. Praegu on keskusehoones kultuurimaja, jõusaal, perearstipunkt, raamatukogu, vallavalitsus, psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus ja veel teisigi rentnikke.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 013 korda, sh täna 1)