Meil on oma asi ajada

valve heibergKõne Saare maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpetamisel 11. detsembril Kuressaare kultuurikeskuses

Jälle on üks aastaring lõppemas. Ja taas on meil põhjust rõõmustada korda läinud kultuuriaasta üle.

Kultuuritöö on väga raske töö, ütles Heino Kivi kolm aastat tagasi Krummi preemiat vastu võttes. Ilmselt võiks selle peale pead noogutada iga kultuuritöötaja. Mida arvaksid selle kohta omavalitsuste juhid, seda ma ei tea.

Õnneks meie inimesed ei vingu, hala ega virise, vaid teevad rõõmuga oma tööd ja ammutavad jõudu ei tea kust. Sest üldjuhul ei ole see palganumber, mis oleks stimulaator ja motivaator. Küllap on selleks pigem meie külastajate säravad silmad, õnnestunud ettevõtmised, imelised kolleegid ja ehk killuke meie endi edevustki.

Rõõm õnnestunud aastast

Tegelikult on see suur rõõm ja õnnistus, et meil on võimalus oma igapäevatööga teha midagi nii olulist ja tähtsat kui kirjutada Saaremaa ja Muhu kultuurilugu. See on privileeg, au ja vastutus. Meil siin mere taga on ajada oma asi.

2014. aasta oli Sinise või Rohelise Hobuse aasta. Hobune sümboliseerib õilsust, kiirust, töökust ja visadust. Sinine ja roheline värv aga liikuvust, tarmukust ja kirge. Hobune ei lase kellelgi igavleda ega pärivoolu ujuda, end lõdvaks lasta või muretult tunda. Tal on energiat ja tegutsemistahet – teda on väga keeruline pidurdada.

Igapäevane elu tundub tormakas, kõik toimuks justkui palju kiiremini, kui oli planeeritud. Samas kingib Hobuse aasta rahulolu ja eneseusalduse. On enam-vähem stabiilne ja rahulik aasta, mis on täis meeldejäävaid sündmusi.

Samasuguste sõnadega saab kokku võtta ka meie kultuuriaasta, kuhu mahtus võite ja rõõme, kiirust ja kirge, arupidamisi ja mõttepingutusi. Maha said peetud koguni mõttetalgud võimaliku ühendvalla võimalikust kultuurikorraldusest. Ja muidugi emotsionaalne ja puudutusterohke laulu- ja tantsupidu 1375 saarlase-muhulase osavõtul!

Rõõmu õnnestunud aastast jagavad ka meie kultuurivaldkondade juhid.

Endel Püüa: “2014. aasta ei jätnud Saaremaa muuseumi tühjade pihkudega, seda nii loomingulises kui ka majanduslikus mõttes.” Püüa tõstis esile näitused “Korraks koju” ja “Elusad saared. Elus Saaremaa”, Johannes Aaviku päevaraamatu ilmumise, ehitus- ja restaureerimistööd, uue muuseumipoe avamise.

Krista Lember: “Rahvakultuuri aasta oli tegus, elus, ilus. 9,5 protsenti on hõivatud harrastustegevusega, lisaks kõik need, kes kannavad igapäevaselt saarelist elulaadi. 20-aastase tegevuse lävepaku on ületanud enamik meie žanripäevadest.”

Piret Rauk: “Teatri jaoks oli 2014. aasta raamatuaasta. Ilmus Madli Pesti “Kuressaare teatrielu”. Teater tähistas oma 15. sünnipäeva, anti 93 etendust.”

Anu Vahter: “Kõige erilisem on Eikla uus raamatukogu. Eiklas kõik on uus, on maja uus, on mööbel uus, ja Heidi uus, ning rõõm on suur, sest kõik seal uus detsembrikuus.”

Tõestamaks meie kultuurimaastiku hoogu ja kirevust, suvalises järjekorras mõned nopped maakonnalehtede pealkirjadest: 12. kandlepäeval valmistuti pillipeoks”, “Raamatukogutöötajad tahavad suuremat palka”, “SÜM pälvis aasta koori tiitli”, “Paadisillaga Nasva rahvamaja kerkib jõudsalt”, “Estoonlased kostitavad saarlasi opereti ja balletiga”, “Muuseumiöö külastatavus kasvas poole võrra”, “Laulu- ja tantsupidu puudutas igaüht,” “Orelid lõid helisema juba kümnendat aastat järjest”, “XX Kuressaare kammermuusika päevad – verstapost kammermuusika kuldvaras”, “Kuressaares näeb Anu Raua vaibaloomingut”, “Ooperipäevad oma hiilguses ja Ukraina säras”, “Külapillimehed kiitsid kokkutulekut taevani”,

“Vanamuusika festivalist saab Ajatu muusika festival”, “Maakonna käsitöölised saavad kokku Orissaare pritsukas”, “Harrastusteatrite (kaitse)jumal elab Saaremaal”, “Talvelaulupeol oli Kihelkonna segakoori sünnipäeva hõngu” jne.

Võib-olla oled sa eesel!

Eelpool loetletu on vaid väga väike osa tegemistest, millest ajalehed aasta jooksul kirjutasid. Lisaks toimus veel hulgaliselt üritusi, ettevõtmisi, toimetamisi, mis leheveergudele ei jõudnudki.

Paratamatult meenub siinkohal hiina mõistulugu: “Kui sa oled päev läbi virk nagu mesilane, tugev nagu härg, lõhud tööd nagu hobune ja õhtuks oled väsinud nagu koer, siis peaksid sa loomaarsti juurde minema. Võib-olla oled sa eesel!”

Nali naljaks, aga tegelikult ei ole me keegi kivist. Me kõik vajame märkamist, hoolimist ja hoidmist.

Meil kõigil on oma nägu ja oma tegu. Mitmenäolisus ja teguderohkus ongi meie rikkus. Kõik need erinevad näod annavad kokku Saaremaa näo. Veidi isepäise, naerusuise, muheda ja avala.

Tänud teile tegusa kultuuriaasta eest. Tänud teile südamega tehtud töö eest. Tänud teile Saare- ja Muhumaa kultuuri hoidmise ja jagamise eest. Austust ja armastust iseenda ja oma lähedaste vastu. Austust ja armastust oma töö ja kolleegide vastu. Hoidkem üksteist!

Valve Heiberg
Saare maavalitsuse kultuurinõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 322 korda, sh täna 1)