Muhu tüdruk juhib maaülikooli üliõpilasesindust (2)

KODUVÄRAVAL: Mareli Ots loodab, et pärast kooli lõpetamist leiab ta spetsialistina tööd kodusaarel. Raul Vinni

KODUVÄRAVAL: Mareli Ots loodab, et pärast kooli lõpetamist leiab ta spetsialistina tööd kodusaarel. Foto: Raul Vinni

Vaatamata saarlaste ja muhulaste ülimalt tagasihoidlikule esindatusele maaülikooli õppurite hulgas juhib Eesti ainsa põllumajanduskõrgkooli üliõpilasesindust Paenase küla tüdruk Mareli Ots.

Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi neljandal kursusel õppiv Mareli Ots ütleb, et sattus vastutusrikkasse ühiskondlikusse ametisse üsna ootamatult, kaastudengite soovitusel.

Samamoodi ettekavatsematult sattus Mareli mõned aastad varem tegelikult ka maaülikooli, sest pärast gümnaasiumi lõpetamist oli tema esimene valik Tartu ülikooli arstiteaduskond, mille tiheda sõela läbimiseks ei piisanud paraku ka Kuressaare gümnaasiumi hõbemedalist. Enne maaülikooli astumist jõudis hakkaja tüdruk veel Tartu ülikoolis keemiat õppida, kuid leidis, et tohtri elukutse, olgu siis pealegi loomatohtri oma, on talle südamelähedasem.

Pragu on Mareli valitud eriala ja maaülikooliga väga rahul. See on kool, kus kõik hoiavad ühte ning kus ka õppehooned, raamatukogu ja ühiselamu on erinevalt Tartu ülikoolist ühes kohas.

Mareli Otsa andmetel õpib ligemale 4000 tudengiga maaülikoolis praegu vaid 79 Saare maakonna noort, mida on ülimalt vähe. “Maaülikool ei tundu esmase valikuna ilmselt atraktiivne – tehnikaajastu inimesed soovivad kõik ikka Tallinna või Tartu ülikooli,” selgitab Mareli Ots, kelle hinnangul tunduvad maaülikooli erialad linnalastele pisut vanamoodsad, ehkki põllumajandus ja metsandus käivad tehnoloogia arenguga pidevalt kaasas.

Samas ei saagi maaülikool olla tema sõnul koht, kuhu tullakse massiliselt või satutakse juhuslikult, vaid enamasti eeldab see kindlat soovi tulevasel erialal töötada. Väga paljud veterinaariaüliõpilased on pärit põllumajandustootjate peredest ja jätkavad oma vanemate sissetallatud rajal. “Tean nii tüdrukuid kui ka poisse, kes sõidavad kodupõldudel kombainiga ja oskavad kõiki töid. Nende praktilised oskused on juba kooli tulles sageli väga kõrgel tasemel ja koolis lisandub veel vaid teooria.”

Vaatamata tõsiasjale, et Mareli vanematel puudub veisefarm, kus tütar saaks koolitarkusi rakendada, pole tal veterinaarina tööpuudust karta.

“Võib-olla ei saa minust praktiseeriv loomaarst, aga eriala mõttes on mul nii palju variante, mida teha,” lausub Mareli, kelle sõnul on tema maaülikooli lõpetanud tutvusringkond praegu kõik väga korralikel töökohtadel. Potentsiaalsete töökohtade loetelusse kuuluvad näiteks põllumajandusministeerium ja selle allasutused, põllumajandusettevõtted ja ravimifirmad. Palju on pakkumisi farmijuhatajatele ja suurloomaarstidele, kuid siin on oluline valmisolek asuda tööle ka võõras kohas.

Mareli räägib, et kui ta ülikooli õppima minnes pigem välistas Muhusse või Saaremaale päriselt tagasitulemise, siis nüüd ta nii kategooriline enam ei ole. “Õppimise käigus mõtteviis muutub ja nüüd on mul aina rohkem tunne, et ma tahaksin tulla,” tõdeb Mareli, kes pärast ülikooli lõppu soovib esimese asjana end siiski välismaale täiendama minna. “Siis on mul tagasi tulles teadmised ja võimalused, et siin midagi muuta ja arendada.”


 

KOMMENTAAR

Lauri Post, Eesti maaülikooli üliõpilasesinduse liige:

Mareli Ots on sedalaadi inimene, kes teeb palju ja jõuab palju ning on väga kohusetundlik. Kuigi veterinaariaerialal on nõudmised suuremad kui enamikul teistel maaülikooli erialadel, tuleb Marelil üliõpilasesinduse juhtimine koolitöö kõrvalt korralikult välja. Tema juhtimisstiil on ühtaegu nõudlik ja sõbralik, mistõttu keegi ei taha teda alt vedada. Keegi ei jäta oma ülesandeid täitamata ja üliõpilasesindus toimib hästi.

Ehkki Mareli ei ole pärit põllumeeste perest ega ole loomakasvatusega igapäevaselt kokku puutunud, olen ma kindel, et erialast tööd tal pärast kooli lõpetamist jagub. Veterinaaria erialal on õpetus nii põhjalik, et amet tehakse selgeks ka igale linnapreilile, aga Mareli ei ole ju ometi linnapreili.

Kuna praegusel hetkel toimib üliõpilasesindus hästi, siis suure tõenäosusega valitakse Mareli selle etteotsa tagasi ka järgmiseks õppeaastaks.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 747 korda, sh täna 1)