Kohus saatis trahvi maksmata jätnud arestimajja või tööle (2)

Viimastel kuudel on Kuressaare kohtumaja kohtunikud määranud 75 asenduskaristust isikutele, kes pole neile määratud rahatrahve tähtajaks tasunud.

Nimelt teatab kohtutäitur sissenõudjale hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, et täitmine on võimatu. Seejärel saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

26. novembril andis Kuressaare kohtumaja kohtunik Reena Undrest välja määruse, millega asendati Raimo Smirnovile määratud rahatrahvid arestiga. Alates 11. märtsist 2011 on 37-aastasele mehele määratud viiel korral rahaline karistus, mida ta pole ära maksnud. Kokku on talle trahve määratud 940 eurot, mis asendati nüüd 23-ööpäevase arestiga.

Smirnov kohtuistungil esitatud taotlusele vastu ei vaielnud, kuid ei nõustunud tegema üldkasulikku tööd. Ta soovis asenduskaristuseks aresti, millega kohtunik nõustus, sest võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata, ei ole.

Karistuse kandmiseks pidi Smirnov ilmuma 1. detsembril kell 10.30 Kuressaare politseijaoskonna arestimajja. Karistuse kandmine jagati kahte ossa: alguses 15 päeva ja uuel aastal 5. jaanuarist alates veel 8 päeva.

Samal päeval määras kohtunik Undrest asenduskaristuseks viie tasumata trahvi eest (kogusummas 460 eurot) 11 päeva aresti 44-aastasele Hurma Lõokesele.

Kuna Lõoke kohtuistungil esitatud taotlusele vastu ei vaielnud ja nõustus tegema üldkasulikku tööd, asendati arest 22 tunni ühiskondliku tööga. Töö tegemise lõpptähtajaks määrati 26. jaanuar 2015. Kui töötunnid on selleks ajaks tegemata, asendatakse need arestiga, kusjuures kaks tundi tööd võrdub ühe ööpäeva arestiga.

Kohtunik Kristel Pedassaar pidas eile Kuressaare kohtumajas kella 10-st hommikul 15.20-ni päeval 18 istungit, kus käsitleti 12 inimese asenduskaristusi. Istungite vahel selgitas ta, et neis kohtuasjades on tegemist kunagi õigusrikkujatele väärteomenetluse korras, näiteks politsei või keskkonnainspektsiooni poolt määratud trahvidega, mida õigusrikkujad ei ole ära maksnud.

“Kui inimene trahvi õigeaegselt ära ei maksa, suunab trahvi määranud asutus selle lahendi kohtutäiturile täitmiseks. Kui ka täitur ei suuda süüdlaselt trahvi sisse nõuda, siis ta teatab sellest trahvi määranud organile, näiteks politseile, kes omakorda pöördub taotlusega kohtu poole asenduskaristuse määramiseks,” selgitas Pedassaar.

Selliseid asju tuleb kohtuniku sõnul ette pidevalt. “Teatud ajal kohtutäiturid nendele teada olevatel põhjustel aktiviseeruvad ja siis saabub kohtule asenduskaristuste määramiseks esitatud taotluste tulv,” nentis ta. “Nende asjade puhul on kehtestatud menetlustähtajad ja eks need tähtajad olegi selle põhjuseks,” arvas Kristel Pedassaar.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 042 korda, sh täna 1)