Kui vaadata Saaremaa loomakasvatuse statistikat, toiduainetetööstuse biolagunevate jäätmete koguseid, rohtse biomassi potentsiaali ja arvestada, et Saare maakond jagab endiselt juhtkohta enim biogaasijaamasid omavate maakondade loetelus Eestis, siis on kiire vastus pealkirjas esitatud küsimusele: igal juhul.
Miks ei ole see potentsiaal aga siiani realiseerunud? Mis on peamised tegurid, mis takistavad Saaremaad saamast musternäidiseks biolagunevate jäätmete väärindamisel? Saarlased saaksid taotleda Eesti keskkonnasõbralikuma maakonna tiitlit, kui siim toodetaks bioenergiat ja arendataks toitainete maksimaalset taaskasutust põllumajanduses.
Biogaasi sektori tagasihoidliku arengu peamine põhjus Eestis on eelkõige olnud seotud riikliku nägemusega biogaasist kui pelgalt energia tootmistehnoloogiast ja diferentseerimata taastuvenergia toetusskeemist, mis ei arvesta biogaasi tootmistehnoloogia kõrgema opereerimise kulu spetsiifikat, otsest positiivset keskkonnamõju põllumajandussektoris ja biolagunevate jäätmete käitlemisel.
Uued lootuskiired
Kuid biogaasisektorile paistavad uued lootuskiired – biogaasi puhastamine biometaaniks (Bio-CH4) on praegu sisuliselt ainus alternatiiv, tootmaks kohalikul taastuval toorainel põhinevat transpordikütust. Riigi tasandil käib tõsine eeltöö biometaani tootmis-, tarne- ja tarbimisahela kompleksse toetusskeemi väljatöötamiseks.
Millised võimalused loob biometaani toetusskeem biogaasi tootmissektori arenguks Saaremaal? Arvestades olemasolevat tooraineressurssi, piimafarmide paiknemist valdades ja biogaasitoodangu potentsiaali, peitub lahendus osapoolte eesmärgipärases koostöös, toetamaks Bio-CH4 transpordikütusena kasutuselevõtuks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist Saaremaal.
Selleks, et oleks üldse mõtet Bio-CH4 Saaremaal transpordikütusena tootma hakata, peab Saare maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste tasandil vastu võetama ühine otsus avaliku sektori sõidukitepargi üleviimiseks gaasimootoritele (ühistranspordihanked soosivad gaasimootoritega busside kasutamist, avaliku sektori ettevõtete autopargid vahetatakse uue ja efektiivse gaasimootoriga sõiduautode vastu jne).
Põhjus, miks biometaani tootmis-, tarne- ja tarbimisahelale tuleb esmalt läheneda tarbimise vaatenurgast, on see, et biometaani tootmisüksuse rajamine muutub majanduslikult tulusaks alates suurusjärgust 1,5–2 miljonit kuupmeetrit Bio-CH4 aastas (see on suurusjärgus võrdne 1,5–2 miljoni liitri diislikütusega).
Kui suur on praegu Saaremaa avaliku sektori ja avalikku sektorit teenindava sõidukitepargi kütusetarbimine? See on üks esimesi küsimusi, millele on vaja leida konkreetne vastus. Sest kui algatada üleminek biometaani kasutamisele kohaliku transpordikütusena, oleks võimalik Saaremaa maanteetransport oluliselt keskkonnasõbralikumaks muuta ja liikuda Eesti keskkonnasõbralikema maakonna tiitli omandamise poole.
Kui prognoositav tarbimiskõver vastab perspektiivis tootmiskõverale, siis on Kaarma ja Pihtla valla piimafarmide vedel- ja tahesõnniku ja rohtse biomassi baasilt – lisades Kuressaare ja selle lähiümbruse toiduainetetööstuste biolagunevate jäätmete vood ja suuremate kaupluste eraldikogutud biojäätmed – ilma igasuguse probleemita võimalik toota Bio-CH4 suurusjärgus vähemalt 1,5 miljonit m3 aastas.
See ei tähenda, et Saaremaal oleks potentsiaali vaid ühele biogaasijaamale (isiklikult näen võimalust kuni kolme tsentraalse biogaasijaama rajamiseks), kuid kuskilt otsast on vaja sammhaaval peale hakata.
Kindlasti kerkib küsimus, kas Bio-CH4 kohaliku taastuva transpordikütusena on siiski piisav motivaator, et ühendada osapooled ühise eesmärgi nimel sektori jaoks terviklikku arenguplaani koostama.
Palju hüvesid
Õnneks on biogaasi tootmistehnoloogia niivõrd mitmekülgsete positiivsete omadustega, et pigem on raske leida põhjendust sektorit mitte arendada. Kui planeeritava põllumajandusliku biogaasijaama ressursi analüüs, protsessiskeem ja eeltöötlustehnoloogiate rakendamise vajadus on korrektselt defineeritud, siis kaasnevad biogaasijaama rajamisega järgmised hüved:
1. Piimafarmide sõnnikukäitluse kasvuhoonegaaside emissioonide drastiline vähenemine.
2. Tootmisprotsessi tulemusel tekib kääritusjääk, mis on kõrgema toitainete sisaldusega ja oluliselt kiirema toimega taimeväetis, kui seda on vedel- ja tahesõnnik. Kääritusjäägi laotamisel väheneb mulda sisestamise tehnoloogiat kasutades oluliselt ka sõnnikuväetusega kaasneva “looduse lõhna” levik.
3. Kohalikul toiduainetetööstusel tekib keskkonnasõbralik ja efektiivne alternatiiv tootmise kõrvalproduktide (flotatsioonimudad, 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused, kalatööstuse jäätmed jne) käitlemiseks.
4. Tekib täiendav motivatsioon toidukaupluste ja restoranide-sööklate biojäätmete eraldi kogumiseks ja käitlemiseks rajatavas biogaasijaamas, mis võimaldaks maakonnapõhiselt suurel määral täita riigi jäätmekavas aastaks 2020 seatud jäätmete taaskasutuse piirmäärasid.
5. Tekib mõistlik alternatiiv niitmistoetust saavate maade rohtse biomassi efektiivseks kasutuseks Bio-CH4 ja kõrgete väetusomadustega kääritusjäägi tootmisel.
6. See on võimalik lahendus kevadel ja suvel randa kuhjuva adru keskkonnasõbralikuks ja haisuvabaks käitlemiseks, kuid selle küsimuse puhul on probleem pigem adru kokkukorjamises ja transpordis.
Kirjeldatud loetelu ei ole kindlasti lõplik, kuid näitab selgelt biogaasi tootmistehnoloogia laiemat kasulikkust kui vaid bioenergia tootmine. Eriti vajab rõhutamist biogaasi tootmistehnoloogia kui parim võimalik lahendus biolagunevate jäätmete regionaalsel väärindamisel.
Need on ka peamised põhjused, miks riigi väljatöötatava Bio-CH4-toetusmeetme raames oleks Saaremaa-põhiselt põhjust jõud sektoriteüleselt ühendada ja töötada välja kompleksne plaan biogaasijaama(de) rajamiseks, biometaani tootmiseks ja kasutuselevõtuks kohaliku keskkonnasõbraliku biokütuse allikana ning samaaegselt lahendada kohaliku toiduainetetööstuse ja omavalitsuste eraldikogutud biojäätmete käitlemise probleem. Kindlasti tuleb rõhutada, et eelnev sektori kirjeldus ja keskkonnasõbralikema maakonna tiitli poole püüdlemise õhutamine on väga ambitsioonikas plaan ja vajab väga detailset sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Tõsise huvi, koostöövalmiduse ja julge pealehakkamise korral ei ole keskkonnasõbralikul Bio-CH4 transpordikütusel baseeruva ja biojäätmetevaba Saaremaa visioon aga kindlasti saavutamatu eesmärk.
Peep Pitk
Eesti biogaasi assotsiatsiooni juhatuse liige
Loading ...
Kogu selleks jamaks kuluv toetuste summa oleks nii suur, et selle raha eest võiks kaks silda üle Suure väina ehitada.
Kui aga silda ei tule, saab Saaremaast tulevikus, vaatamata igasugu projektidele, ikkagi kõige keskkonnasõbralikuma maakond. Kus elu ei ole, seal ei teki ka jäätmeid.
Väga õige seisukoht. Kes ei usu, siis vaadaku Hiiumaa tänast seisu. Kui juba Eesti Pank (pikki aastaid meie nn liberastia kants) täheldab riigis “teatavat demograafilist probleemi” ja seda seoses järgnevate aastate majanduskasvu kasinate numbritega, siis järelikult on reaalne olukord väga nutune. Piiri taga elavate ja töötavate inimeste suur arv kajastub ka nigelas valimisaktiivsuses – paljud neist on siiani maakonna elanike hingekirjas.
Isegi oma kokku kogutavaid köögijäätmeid ei suudeta saarel ümber töödelda kompostmullaks vaid veetakse elanike raha eest Pärnumaale. Seal osatakse ja saadakse sellega hakkama aga Saaremaal ei osata ja ei taheta kompostmulda toota!
Samas on aga meie väljavalitud kanged mehed konkursse korraldama, kus bio-jäätmete vedu kohustuslikus korras sisse on kirjutataud, teades, et Saaremaal pole kohta kus neid jäätmeid saab kompostida aga mis sellest, see ju rahva oma raha mille eest need Pärnumaale sõidutatakse!
Ainult loll inimene, kes majandusest midagi ei jaga võib arvata, et kõik see toimub 0 hinna eest!
Kui sellise pisikese asjaga nagu kompostimisega, mida meie esivanemad on juba sadu aastaid teinud, nüüd sellega aastal 2014 enam hakkama ei saa, siis mis gaasitootmisest siin rääkida.
Äkki oleme kiviaega sattunud!
Autoril on väga perspektiivne ja loodussõbralik nägemus. Meie inimesed peavad ise enda mõtteviisi muutma. Jah me võime ise komposteerida ja ise ka seda kasutada.
Autori eesmärk oli näidata, kuidas puhastada saar lägast ja muust biojäätmetest ja kasutada saadud gaas autokütuseks. Tänase seisuga on auto heitgaas üks suuremaid saasteallikaid.