Orkaan rauges pühapäeval (FOTOD)

LAUPÄEVAL ORKAANIL: Kaitseliidu Saaremaa maleva liige Aleksander Õun Veere sadamas vaenlast tõrjumas. Foto: Marko Mägi

LAUPÄEVAL ORKAANIL: Kaitseliidu Saaremaa maleva liige Aleksander Õun Veere sadamas vaenlast tõrjumas. Foto: Marko Mägi

Kaitseliidu õppuse Orkaan 2014 lahingtegevuse raskuskese oli Sõrve ja Tagamõisa poolsaarel, kus vastane oli maandanud oma eelüksused ning üritas hõivata sadamaid ja laiendada sillapead oma põhijõudude maaletoomiseks.

Laupäeva pärastlõunal oli taevas Mõntu sadama kohal, kus asusid ka sadamat kaitsvate allüksuste positsioonid, süsimust. Säärele viivale teele olid paigaldatud teetõkked, mille alt turritasid välja taldrikukujulised miinid.

Tavasõidukitel lasti sealt rahulikult läbi sõita. Sõjaväevormis tunnimehi oli liikvel ka kõrvalteedel. Iide kandis oli metsa all näha teise kaitsele asunud üksuse militaarsõidukeid.

Kuigi laupäeval oli lahingute raskuspunkt hoopis Tagamõisa poolsaarel Jaagarahu sadama juures, toimusid kaitselahingud ka Sõrves. Kaitsjatele appi tulnud ja siniseid linte kandev Läti Zemessardze kompanii sattus männimetsas vastaste miinipildujatule alla, kuid suutis vasturünnakuga vastase üksuse hävitada ja vallutada nende miinipildujapatarei positsioonid.

Kohalik elanik Ruudi Toomsalu ütles, et tema pole toas aru saanud, mis lärm see õues on.

“Tulin vaatama, et mis see poiss siin ometi kolistab. Siis käis kuuse taga kaks kõva pauku ja sõdurid jooksid aia tagant tümps-tümps-tümps mööda. Hea, et päevaaeg oli. Muidu oleks päris hirmus olnud,” rääkis II maailmasõja üle elanud mees.

Sõrve rühma 14 meest olid positsioonidel ajaloolisel Lõpe–Kaimri tankitõrjeliinil. Neile olid abiks antud Saaremaa maleva tankitõrjerühm Leisist ja Tartu Tamme akadeemilise malevkonna üksus. Kokku 47 meest pidi lahingu ülekaaluka vaenlasega vastu võtma pühapäeva ennelõunal vahetult enne õppuste lõppu.

Rühma juhtinud Saaremaa maleva meremalevkonna pealik Nalmond Meri ütles, et kodumetsa eelis võimaldas meestel maastikul liikuda kaardita, kuid samal ajal tekitas nende maastikutundmine neile probleeme koostöö korraldamisel Sõrve poolsaarel kaitsjate poolel võidelnud mandriüksustega.

Laupäevase niiske sügispäeva kohta arvas Meri, et see oli korralik jalaväeilm. Tema eelistaks oma sõnul siiski nullilähedase temperatuuriga kuiva ilma, sest niiskus on metsas ööbiva sõduri suurim vaenlane. Kõige hullem on siiski tuul. Telgid olid rühma asukohas vaid meedikutele.

Mehed veetsid metsas kaks ööd. Võitleja õppusel haavata või surma saamise otsustas vahekohtunik, mille järel sõdur elimineeriti pooleks tunniks kuni tunniks. Sel juhul katkes ka käsuliin.

“Kui mina “langen”, on väljas ka raadio ja üksus peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid,” tõi rühmaülem Meri näite. “Samas, kui rühmade lahingtegevust juhtiv ülem peab juba, relv käes, sõdima, on midagi ikka väga hapu. Minu asi on planeerimine,” toonitas ta.

Õppuste stsenaariumi järgi mobiilid ei töötanud. Lümandas asunud staabiga peeti sidet eraldi andmeside kaudu.

Ajaloolisele lahinguväljale kaevikuid kaevates leiti mitmeid lõhkekehi ja inimese luustik, mis anti üle politseile.

Kell 11 algas lahing. Mere poolt roostikust rünnanud USA jalaväelaste ja scoutspataljoni soomukite tihe tuli maasse kaevunud sõrulasi ei hirmutanud. Tankitõrjekahur pani seisma kaks soomukit ja snaiprid niitsid ründajate jaoülemad juba kaugelt maha. Kuigi taktikaliselt oli ründav armeeüksus hästi kokku harjutanud, suutsid vabatahtlikud neile vastu hakata.

Nähtuga jäi rahule ka õppuste üldjuht kolonelleitnant Kristjan Moora. “Õppuse lahingfaas on lõppenud, ees ootab pidulik lõpurivistus ja osalejaid seejärel kojusõit. Siis hakkame kokkuvõtteid tegema ja anname osalenutele tagasisidet,” lubas ta tuulisel mererannal Lõu lahe ääres.

Tema jaoks oli õppuse taktikaliste eesmärkide hulgas väga olulisel kohal Kaitseliidu, kaitseväe ja Eesti liitlaste allüksuste koostöö harjutamine. Õppusele oli kaasatud 1520 sõdurit.

Vastasega kontakti saavutanud kaitsjad suutsid oma kontrolli all hoida suuremat osa Sõrve ja Tagamõisa poolsaarest ning Mõntu ja Veere sadamat.

Pidulikul lõpurivistusel said kuressaarlased uudistada sõjatehnikat ja kuulata Kaitseliidu Pärnu maleva puhkpilliorkestrit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 028 korda, sh täna 1)