Kultuuri- ja spordielu saab tuge kasvavast kultuurieelarvest (1)

Kultuuri ja spordielu saab tuge kasvavast kultuurieelarvestVähem kui kuu aja pärast astub maailm 2015. aastasse. Kalendris keeratakse ette uus lehekülg ja elu läheb edasi. Majandusprognoosid Eesti jaoks imesid ei luba, küll on siiski ette näha kasvu, prognoosid kõiguvad 2,5% juures. See omakorda tähendab, et kultuurivaldkonnas saab arvestada pisut kopsakama rahakotiga kui lõppeval aastal ning inimestel on rohkem võimalusi osaleda kultuuri- ja sporditegemistes nii loojate kui ka osasaajatena.

Kultuurieelarve üldine kasv on 19,7 protsenti, kogumaht ligi 207 miljonit eurot. Kui lisada siia Kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu vahendid, siis on kindel, et head ideed kultuurivaldkonnas saavad veelgi lisavõimalusi. Juba praegu saame öelda, et näiteks tänu Kultuurkapitalile on kultuurivaldkonna üks prioriteet – kinode nüüdisajastamine – leidnud lahenduse hoopis kiiremini, kui esialgu plaanitud. Kiiremad maakonnad näitavad kino juba moodsa tehnoloogiaga, Kuressaares loodetakse kino avada järgmisel aastal. Kõlanud on mõtteid, et järgmisena võiks kaasa aidata kultuurimajade helitehnika nüüdisajastamisele. Pole välistatud, et Kultuurkapital saab ka siin toeks olla.

Üks eesmärk on palgatõus

Üksnes headest ideedest ei pruugi aga piisata, kui ei ole häid inimesi, kes neid ideid ellu viiks. Seetõttu on järgmise aasta kultuurieelarve üks olulisi eesmärke pühendumine inimestele. Eelarve läbirääkimiste käigus on olnud läbivalt olulisel kohal inimesed, kes töötavad kultuuri- ja spordivaldkonnas.

Kultuuritöötajate palgatõus on viimastel aastatel olnud kultuuriministeeriumi eelarve läbirääkimistel üks olulisemaid teemasid. Nii ka sel korral. Olgu öeldud, et kultuurivaldkond oli üks neljast valdkonnast, kuhu otsustati investeerida palgaraha keskmisest enam. Selle tulemusel on kultuuritöötajate palgatõus järgmisel aastal 4,5%. Palgafondi kasv puudutab kõiki riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Näiteks maakondlikke keskraamatukogusid, kus on enamasti neli töökohta riigi ülesannete täitmiseks. Samasugune kasv ootab ka teisi riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid.

Lisaks kultuuritöötajate palgatõusule astutakse kauaoodatud samm treeneritele sotsiaalsete garantiide loomiseks. Olulise uuendusena suurendab tegevustoetusi maakonnas treenerite töötasutoetus – Eestis kokku on selleks planeeritud 3,51 miljonit eurot. Spordiklubid, -koolid ja alaliidud said taotlusi esitama hakata detsembri algusest. Toetusotsused selguvad ja väljamaksed tehakse hiljemalt uue aasta 30. jaanuariks.

Spordiklubid ja alaliidud saavad taotleda palgatoetust V–VII kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele. Riigipoolne toetus aitab kindlustada treeneritele sotsiaalsed garantiid. Pikemas perspektiivis aitab see kaasa, et kõrgema kutsetasemega treenereid jaguks igasse maakohta, kus lapsed ja noored soovivad treenida professionaalse treeneri käe all.

Kõikides maakondades, mida olen viimase aasta jooksul külastanud, on raamatukogud ja nende toetamine üks olulisematest teemadest, mis on alati arutusele tulnud. Raamatukogu on maakonna hing, mis ühendab inimesi. Seetõttu on oluline, et nende tegevus oleks toetatud.

Järgmisel aastal kasvab raamatukogude teavikute toetus. Lihtsamalt öeldes on raamatukogudel järgmisel aastal rohkem raha raamatute-ajakirjade jm ostmiseks. Võrreldes praeguste võimalustega suureneb riigipoolne toetus 5%. Kindlasti on mõistlik suurendada kohapeal veelgi raamatukogude valiku- ja otsustusõigust.

Nii palju kui on inimesi, on erinevaid kultuurihuvisid. Kedagi võib rõõmustada kümme head raamatut aasta jooksul, mõnda teist aga kümme head teatrilavastust. Eesti maksumaksja toetab mitmeid maakonnakeskustes asuvaid teatreid, nende hulgas Endlat, Ugalat, stuudioteatrit Ilmarine, Kuressaare linnateatrit, Vanemuist.

Kui rääkida teatrikunsti kättesaadavusest regiooniti, siis on väga menukaks kujunenud etenduskunstide programm “Teater maal”, mille toel annavad teatrid külalisetendusi väljaspool oma maja või vastupidi, toovad publiku kaugemalt enda juurde. Programm on tänaseks toiminud juba 10 aastat. Järgmisel aastal kasvab see toetus 50 000 eurot, pidades eraldi silmas just noori vaatajaid. Kokku on seega 175 000 eurot, et teater ja publik teineteisele veelgi lähemale tuua.

Saaremaale 800 000 eurot erinevaid toetusi

Kultuurivaldkonna tegevustoetused kujunevad maakonniti erinevaks. See sõltub nii elanike arvust kui ka maakonnas tegutsevate riigieelarvest toetust saavate kultuuriasutuste, näit muuseumide, teatrite jne olemasolust. Saare maakonda jõuab järgmisel aastal kultuuriministeeriumi eelarvest investeeringu- ja tegevustoetusi üle 800 000 euro.

Järgmiste aastate üks olulisematest projektidest on kindlasti Kuressaare Laurentiuse kiriku renoveerimise lõpetamine, milleks on 2015. aastal ette nähtud 101 736 eurot. Jätkub ka Pöide kiriku remont. Toetust saavad Kuressaare linnateater, Saare maakonna keskraamatukogu ja Muhu muuseum. Saaremaa muuseumile arvestatud investeeringutoetuse abil alustatakse Aavikute muuseumi renoveerimist.

Läheme edasi ka Saaremaa muuseumi muutmisega riigiasutusest sihtasutuseks, et anda muuseumile tegutsemiseks avaramad võimalused. Loodan, et meil seisavad järgmisel aastal ees head ja sisulised arutelud nii muuseumirahva kui ka kohaliku omavalitsusega.

Maakondade kultuuri- ja spordielu toetuseks on ette näha veel arvukalt programme ja projektitoetusi. Nagu igal aastal, selguvad summad taotlemiste käigus ja võistluspõhiselt. Näiteks tõid Pärnu maakonna tublid kultuuri ja spordi eestvedajad sel aastal oma eelarvesse lisaks koos maakondliku spordiliidu toetusega 242 670 eurot. Saaremaal on see summa 76 527 eurot, Hiiumaal 51 504 eurot jne. Häid näiteid on veel rohkesti.

Nagu alati, on soovide nimekiri alati paraku natuke pikem kui võimaluste kogusumma. Ministeeriumile on esitatud palju häid ideid just maakondlike investeeringuvajaduste kohta. Kõiki neid kaalutakse järgmise riigieelarve strateegia koostamise käigus.

Urve Tiidus
kultuuriminister

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 154 korda, sh täna 1)