Igal asjal on kaks poolt

Kuressaare on oma tuntuse eest paljuski tänu võlgu mudaravile. Seda juba 19. sajandi lõpul, kui siinsed mudaravilad võtsid vastu nn patisaksu. Kolmekümne viiendat sünnipäeva tähistavale Saaremaa Valsile panid aga aluse kohalikud majandid – sovhoosid ja kolhoosid, kes mõtlesid oma töötajate tervisele. Käisid ju sanatooriumis tervist turgutamas lihtsad maainimesed – lüpsjad ja traktoristid. See oli aeg, mil majandid olid juba nii palju jõukust kogunud, et võisid kaasaegsete lautade ja kolhoosikeskustesse rajatud korterelamute kõrval ehitada ka sanatooriume.

Toonased tööinimesed, praegused pensionärid meenutavad, et ravituusik anti suisa 24 päevaks ja soovi korral viis majandibuss nad hommikul sanatooriumi ja õhtul koju.

Praegusel ajal ei saa pensionärid, aga ka suur osa tööinimesi spaapuhkust endale lubada. Muidugi on see tore, et peamiselt tänu välismaalastele ei ole spaadeks muutunud sanatooriumid tühjad. Kurb on lihtsalt see, kui meie oma inimesed, kelle jaoks need turgutusasutused ju algselt ehitati, on rahapuudusel sunnitud neist nüüd kaarega mööda käima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 144 korda, sh täna 1)