Ida-Saare jahimehed kärpisid hundiväel tiibu (8)

JAHIMEES JA HALLIVATIMEES: Asko Tamme sõnul sattus metsas jahimeeste käest eluga pääsenud hunt varitsuse peale, mida ta enam oodata ei osanud. Foto: erakogu

JAHIMEES JA HALLIVATIMEES: Asko Tamme sõnul sattus metsas jahimeeste käest eluga pääsenud hunt varitsuse peale, mida ta enam oodata ei osanud. Foto: erakogu

Saaremaale väljastatud kuuest hundiküttimise loast on praeguseks järel neli. Laupäeval lasti Orissaare ja Tornimäe jahiseltsi ühisel ajujahil Kuninguste külas kaks noort hunti.

“See oli kättevõtmise asi nagu heinategu kuiva ilmaga,” ütles Orissaare jahimeeste seltsi juhatuse esimees Hinnar Kuuder, kelle sõnul olid tingimused hundiküttimiseks seekord üle ootuste head. “Koht oli hea, info liikus hästi ja ka hundid on enne jooksuaega suhteliselt paiksed,” loetles Kuuder, keda võib pidada eduka hundijahi organisaatoriks.

Samal ajal, kui Hinnar Kuuder sai laupäeva hommikupoolikul Heiki Hansolt teada Kuivastu maantee ääres põllul liikunud neljast hundist, pidasid Orissaare mehed suurulukitele ajujahti Taalikul ja Tornimäe jahimehed Kübassaares.

Kuuder sai üsna kohe mõlema jahiseltsi mehed nõusse asukohta vahetama ning juba tund aega hiljem oli tavaline ajujaht läinud sujuvalt üle hundijahiks. Varem mitmel tulemuseta lõppenud hundijahil osalenud Kuuder tunnistas, et üle tee kõndivat hunti silmates oli selge: kogu vaev on läinud asja ette. “Hundid olid ajus sees ja liikusid kütiliini poole,” rääkis Kuuder.

Isase hundi maha lasknud Asko Tamm ütles, et sel hetkel, kui Hinnar Kuuderilt tuli teade hundi liikumise kohta üle tee, hakkas tal süda kiiremini lööma ja tekkis lausa seletamatult eriline tunne, hoopis teistmoodi sellest, mis on omane tavalisele jahilkäigule. Siis ei osanud Asko Tamm veel kuidagi arvata, et just temast saab üks selle päeva kangelasi.

“Kui paugud hakkasid käima, olin hoopis teises otsas ega osanud kuidagi arvata, et laskja au saab osaks mulle,” rääkis Tamm, kes sündmuste tulipunktist eemale jäänuna otsustas vahepeal isegi ühe sigareti tõmmata. “Kui koni maha viskasin, nägin, et mets muutus ärevaks, paar ronka tõusis kraaksudes õhku ning siis järsku oli hunt põllu peal,” meenutas Tamm, kes tabas seejärel hundi esimese lasuga 50–60 sammu pealt.

Asjaolu, et hunt just tema suunas liikuma hakkas, on Asko Tamme hinnangul suur juhuste kokkusattumine. Asko Tammest 300 m eemal seisis üks soomlasest jahimees ja mõnisada meetrit eemal töötas ühe metsamehe traktor. “Hunt tuli ja nägi seda traktorit või soomlast ja keeras siis minu peale,” selgitas Tamm.

Lisaks Asko Tamme kütitud isasele hundile lasi Orissaare jahiseltsi soomlasest liige Arto Paukonen noore emahundi.

Sel aastal on hundid murdnud Orissaare vallas 11 ja Pöide vallas kaheksa lammast, Saaremaal kokku on hundihammaste süül hukkunud 124 lammast.

Ametlikult elutseb Saare maakonnas kaks pesakonda hunte, kellele lisanduvad üksikud isendid. Suuremat kahju on hundid teinud sel aastal Lääne-Saaremaal, kus mõni kuu tagasi võttis Kärla jahimees Martin Leedo maha kaks hunti. Rohkem hunte selle aasta sees Saaremaal kütitud ei ole.


 

Loomakasvatajatel paanikat pole

Loomakasvatusettevõte Rauni POÜ juht Aive Kesküla ütles, et nende loomad on juba oktoobri algusest laudas, mistõttu pole põhjust muretseda. “Selline kõhedus meil muidugi on, aga paanilist hundihirmu mitte,” sõnas Kesküla.

Tagaverel lambaid pidav Mario Talvist rääkis, et tal jookseb ümber paari hektari suuruse lambakarjamaa meetri kõrgune lipukestega võrkaed, kus on peal kaks elektritraati. “Kui mitte arvestada karjakoeri, siis oleme teinud omalt poolt niipalju, kui tootjal on võimalik teha,” lausus Talvist.

Mario Talvist ütles ka, et järgmisel päeval pärast kahe hundi küttimist avastati Suur-Pahilas veel kolme hundi jäljed. “Siin on kogu aeg nähtud kahte seltskonda, enne nende kahe mahalaskmist oli siin raudselt seitse hunti,” pakkus Talvist, kelle sõnul oli huntide kohalolek tuntav terve suve läbi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 312 korda, sh täna 1)