Heldur Karmo on teinud lõbusale prantsuse meloodiale ilusad sõnad: Kui neis kingades sa tantsid, tundub, nagu mure kaoks./Kui neis kingades sa tantsid, tantsid, rõõmu jätkub kõigi jaoks.
Kahjuks võivad mõned kingad mõnele daamile mitte sobida ning neis tantsimine ei peleta muresid ega paku teistele rõõmu, vaid on kurbnaljakas.
Juhan Parts olevat unustanud oma vanad kingad kabinetti, kui ministritooli kevadel Urve Palole üle andis.
Nüüd tundub, et Urve Palo on need kingad endale jalga tõmmanud ega saa aru, miks ta üle naerdakse. Üks “geniaalsus” järgneb teisele ning viimane hullus on Tallinna Sadamale antud ülesanne halvendada praamiliikluse kvaliteeti.
Juhan Parts tahtis saarte ühendusse tuua ausat konkurentsi, kvaliteedi parendamist ja maksumaksjale madalamat hinda. Tänane ajutine valitsus on aga võtnud eesmärgiks praegune ülevedaja iga hinna eest välja tõrjuda, mille tulemusel on juba täna teada, et praamiühenduse kvaliteet langeb ja hind võib hoopis tõusta.
Kilud karpi!
Info, mis täna on teada AS Tallinna Sadam poolt tellitavate nn Türgi laevade (edaspidi nimetatud “türklasteks”) kohta, viitab tervele reale aspektidele, mis vähendavad teenuse kvaliteeti.
Türklaste mahutatavus on väiksem kui Väinamere Laevade alustel (edaspidi nimetatud “leedokateks”). Türklase pardale läheb samades tingimustes 30 autot vähem. Urve Palo meeskond aga väidab, et mahub sama palju – kui autosid tihedamalt paigutada, nii et praamil autode vahele jääv ruum on tänasest kaks korda väiksem.
Piltidelt selgub, et autosid kavatsetakse kokku pressida nagu kilusid karpi. See aga võtab rohkem aega ning inimestel on ülimalt ebamugav autost välja saada ja praamil liikuda. Mis erivajadustega inimestest saab?
Kuule, Sina, Tallinna Sadama nõukogu esimees, reformierakondlane Remo Holtsmeier! Kaido Höövelsoni ehk Baruto võiks teie loogika järgi ju Zaporožetsisse pakkida küll. Aga kas ta ikka tahab sinna minna ja kuidas ta end seal tunneb, kuigi tehniliselt on see ju võimalik?
Mida see praktikas tähendab? Seda, et reisidel, millega täna veetakse kai täpselt tühjaks, jäävad türklaste puhul 30 autot kai peale. Milline saarlane või külastaja tahab nende kolmekümne seas olla? Jaanipäeva paiku pikenevad järjekorrad tundides. Täna ulatuvad Saaremaa jaaniaegsed järjekorrad Pädaste risti, aga kuhu siis? Liivale? Väikse Väina tammile? Kui saarte külastatavus veel ka suureneb, mille eest me ju võitleme, siis hakkavad tekkima aastaringsed praamijärjekorrad, eriti nädalalõppudel.
Türklaste liinile toomisega taaselustaksime nähtuse, mille me oleme sisuliselt unustanud. Praamijärjekordade negatiivset mõju Saaremaa ainsale tõeliselt konkurentsivõimelisele majandusharule – turismile – ja suvekodude hoidmisele pole raske prognoosida.
Väike ebameeldivus mõne turisti muljetes võib mõjutada tuhandete külaliste otsuseid. Mis siis rääkida tundide pikkustest praamijärjekordadest. See viib lõpuks tuhandete töökohtade kadumisele Saaremaalt. Head aega ooperipäevad, toredad golfivõistlused, Angerjaturniir, Saaremaa Ralli. Georg Ots SPA ja teised suured turismiettevõtted lasevad pooled töötajad lahti?
Türklased lähevad riigile kokkuvõttes oluliselt kallimaks kui Urve Palo jutt odavamast teenusest meile väidab. Muinasjutuvestja ei arvesta terve rea asjaoludega.
Esiteks on türklased pikemad kui tänased leedokad – laeva üks ots jääb kai kaitse alt välja, ka tormise ilmaga. Isegi blondiin saab aru, et ohutuse tagamiseks nõuab laeva kai vastas hoidmine sel juhul lisapingutust, mis suurendab kulusid ja halvab graafikut.
Teiseks on türklastel üks tekk, “taskud” ja kaks riiulit, neid ei saa kunagi laadida ja tühjendada nii kiiresti kui kahetekilisi leedokaid. Türklaste joonistelt on näha “taskud”, kuhu tahetakse autod manööverdama sundida.
Täna krimpsutavad reisijad nina juba siis, kui autod paigutatakse alumisele tekile. Mis juhtub, kui neid hakatakse toppima “taskutesse”? “Taskutes” sõideti praamidel 50 aastat tagasi. Praam-jäämurdja Tehumardi ehitati 1973. aastal juba taskuteta.
Kolmandaks, türklaste riiulitele on vaja sõita ka talvel libedaga. Kuidas seda ilma jamadeta korraldada, ei oska täna vastata ka kogenud laevakaptenid.
Neljandaks suurendavad riigi kulusid lisareisid, mida riik peab tippajal igalt reisilt mahajäävatele autodele tellima hakkama.
Viiendaks, tänased kaid ja mahasõidu rambid on ehitatud leedokate jaoks. Türklaste tekk on teise kõrgusega. Et vältida probleeme eriti suurte veokitega ja libedal ajal, tuleks kõik rambid ümber ehitada, see võib maksta kuni 10 miljonit eurot. Või siis projekteerida türklaste tekid vööris ja ahtris kaldu, see aga tekitab jällegi rea raskusi, eriti talvel ja suurtele veokitele.
Kuuendaks, pikem laev nõuab laiemat faarvaatrit. Merenduses on rusikareegel, et süvendatud kanalis oleva laevatee laius peab ohutuse saavutamiseks olema võrdne laeva pikkusega.
Pikem laev tähendab selles kontekstis vajadust laiendada Rukkirahu faarvaatrit. Tugeva külgtuulega sõidab laev ju oma kursijoone suhtes alati teatud nurga all, et õigel kursil püsida. Seega on laeva “tee laiuseks” vaja kohati mitu laeva laiust.
Rukkirahu kanal on aga isegi tänastele praamidele väga napilt paras, kui mitte kitsavõitu. Selle häda kõrvaldamine võib riigile samuti kümneid miljoneid maksta. Võib isegi öelda, et kaudselt mängitakse türklaste liinile toomisel hiidlaste eludega.
Tsunamist hullem
Kõik need probleemid üksikuna tunduvad justkui pisiasjad, kuid kokku liitudes võivad nad muutuda saarlastele hullemaks õnnetuseks kui tsunami. Urve Palo, kes andis Teile õiguse muuta elu Saaremaal õudusunenäoks? Tänane valitsus käitub sotsiaaldemokraatlikult, et mitte öelda leninlikult. Lõhutakse töötav süsteem, uut asemele pakkumata.
Kui oleksin majandusminister, lõpetaksin selle jama päevapealt. Pikendaksin Väinamere liinidega lepingut 2 aasta võrra ning viiksin läbi ausa konkursi, kus ka Leedo firma saaks osaleda. Siis oleks vajadusel aega projekteerida parema teeninduse pakkumiseks ka uued laevad. Võimalik, et siis saaks tõesti pakkuda saarlastele ja külalistele tänasest veelgi mugavamat ülesõitu.
Kui peaks juhtuma ime ja ma ei saa tuleva aasta märtsis majandusministriks ning ei suuda seda bütsantslikku rongi peatada, siis saarlaste huvides annan türgi laevaehitajatele mõned näpunäited kogemustega laevakaptenitelt, ehk on võimalik veel arvestada.
Sealt kaugelt vaadates võite ehk tõesti arvata, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist on Eesti mehed muutunud õige sallivaks, aga päris kindlasti ei taha saare mehed magada ühes kois. Projekteerige meeskonnale kajuteid vähemalt sama palju kui leedokatel on.
Arvestage ka sellega, et meile ei ole vaja Hagia Sophiat, marmoriga uhkeldamise asemel palun ärge projekteerige reisijate tualette praegustest kaks korda vähem, nagu tänastelt joonistelt välja võib lugeda.
Urve Palo tantsimine Partsi suurtes kingades ei too meile, saarlastele, rõõmu.
Paar päeva tagasi ütles mulle tark saare naine: “Kas see on siis Eesti majandus! Meil on kolm väga head praami. Meil oleks ühte juurde vaja, aga me ehitame neli uut selle asemel! No see majanduse ministeeriumi räim hakkab töesti peast mädanema!”.
Tõnis Palts
Riigikogu liige, IRL
Loading ...
No kuule, Tõnis,
Esiteks võiksid Sa selgitada, milles seisneb Juhan Partsi ja Urve Palo plaanide erinevus? Mõlemad on jutlustanud ausast konkurentsist, paremast kvaliteedist ja odavamast hinnast. Vahe on ainult nende kahe ministri erakondlikus kuuluvuses.
Teiseks oleks huvitav teada, mida Sina Tallinna Sadama nõukogu liikmena oled teinud selle saarlastevaenuliku plaani vastu?
Kolmandaks arvan ma, et on jube maitselage rakendada see “praamisaaga” oma valimisvankri ette. Sinu pealiskaudset teksti lugedes ma kohe väga tahaks, et seda imet ei juhtu, et Sa majandusministriks saad.
Tõnis,
Palun vabandust, Sa ei ole enam Tallinna Sadama nõukogu liige. Mu eksimuse tingis Sinu antud teemat puudutav postitus mu facebooki ajajoonele, kus Sa muuhulgas mainid: “olen olnud aastaid nõukogus”. Seega, palun mu eelmise kommentaari teine punkt lugeda kehtetuks. Esimene ja kolmas aga jäävad paika.
Hiidlased (Hiiu Leht) kutsuvad neid ”türklaseid” Partsu porgandite eeskujul Palo pääsukesteks. ”Leedokad” on aga tegelikult ”miilised”, sellest kogu tsirkus alguse sai – Parts ja Miil istusid juba aastatid tagasi ühe laua taga arutamaks, kuidas ”miilistest” ”partslaevu” teha ja sinna ongi koer maetud:
”Kui oleksin majandusminister, lõpetaksin selle jama päevapealt. Pikendaksin Väinamere liinidega lepingut 2 aasta võrra ning viiksin läbi ausa konkursi, kus ka Leedo firma saaks osaleda.”
Ah et kaks aastat jääb ajast puudu??? Palo ju ühe esimese asjana ütles seda, et Parts pole kahe aasta jooksul muud teinud, kui jutustanud Riigile parvlaevade soetamisest!!!
Minu sõnastuses on probleem selles, et ”Kõigepealt Parts kõrvetas supi põhja ja Palo soolas kõrbemaigu varjamiseks supi nii üle, et see kibesoolane põhjakõrbenud supp ei kõlba enam kellelgi süüa ja pada tuleb ka minema visata (koos nende pajas ulpivate kingadega)!”
Kui oleksin majandusminister, lõpetaksin selle jama päevapealt ning teeksin nii,
”et Saaremaalt toob mandri peale vikerkaar
ja rahva kätte Hiiumaal saab antud kulak Leedo praam”.
Et Väinamere Liinidega üldse saaks lepingut 2 aasta võrra pikendada, selleks läbis just valitsuses kooskõlastusringi seadusmuudatuste eelnõu, millega soovitakse suursaarte parvlaevaliikluse elutähtsaks teenuseks muutmist, mis annabki esmakordselt võimaluse selliste otselepingute sõlmimiseks. Vaatame, kuidas Riigikogus see asi läbi läheb.
Vigadest tuleb õppida. Põhiline viga oli selles, et kaabakerakonna võimult minemalöömisega viivitati kaks aastat!
EDU!
kõik on õige selles artiklis aga enne kui hilja peaks midagi tegelikult ka ette võtma. Teil riigikogu liikmena peaks ju olema vahendeid, et see jama peatada, jutust on vähe. Kus on meie maavalitsuse hääl, maavanem peaks ju olema esimene mees kes selle probleemiga peaks tegelema. Inimesed, seda ei või lasta juhtuda!
Jah, Tõnisel õiged andmed!
Töötan ise ühel neist laevadel kangide taga.
Ükspäev oli mingi 18m/s külgtuult ja juba selle tuulega oli triivinurk täitsa arvestatav – kanali küljepoidest vöör/ahter ca 2-4m ja kui tuul veel valjem siis nurk suurem ja poid veel ligemal – s.t. riski varu väääga väike!
15m pikema laevaga tuleb vendrid poordidesse panna, et poide lööke pehmendada – s.t. riski varu pea olematu(tuule järsu puhanguga tuleb ka nurka muuta ja pika laevaga seda kiiresti ei tee ja poi kõks käib ka ära.
Rohuküla sadama väravad väga kitsad(N-muuli otsas kivihunnik ka – kalamehed seal ülikonnaga sees) ja seal on suht järsk pööre (ca 40-50 kraadi).
Pikema läevaga tuleb see manööver veel aeglasemalt ja täpsemalt teha. Tugeva tuulega aga aeglaselt ei saagi.Ja esineb ka superpaksu udusid kus väravast sildumiskaid veel ei näegi – ja kui pöördega seal hilineda – maandud hoopis teispool kaid.
Laadimine veel kitsamate autode vahedega – hakkab nalja saama: laadimine aeglasem, autojuhid jätavad niigi suht pikad vahed sisse (neil savi ja tekimeeskond ei jõua iga autole vahet näidata. Mõned jätavad isegi keset laeva lifti juurde!). Oh seda reisijate nurinat – surmkindel. Ja need taskud – just, praegu ei taheta isegi alla tekki minna ja vaieldakse-otsitakse põhjuseid üles tekki pääsemiseks. Taskutega hakkab sama jama.
Ja muidugi see mahajäämus, mis hakkab suurenema(liinmeetreid ju vähem).
Kui tehase kiirus juba 12 sõlme siis norm tingimustes sellega ei sõideta nagunii ja madalas vees(R-H liin) on praegust graafiku kiirust (10,7-11s) sellisega raske hoida(koormused ronivad lakke ja sellega ka küttekulu)
Eks seal ole muid nüansse veel aga praegu sellest piisab!
Võiksid ju laevameeste käest ka küsida enne projekteerimist(nagu on tehtud praeguste nn. “leedokatega”!
Eks ta ärategemise TEERULL ole!
Praegused poliitikute otsused seavad saarte vahelise väinamere ületuse kvaliteedi kahtluse alla.
On selge, et valimissaaga on alanud, kes kulutab kingi Ämari lennuväljal, kes laseb kleepida meie ajalookangelaste pilte prügikastidele.
See on poliitika, sillaehitust ei kannata enam valimisvankri ette rakendada, see poleks usutav aga praamisaaga on nagu sibul silma auku ja see keedab vahtu üles nii, et vähe pole.
Kahjuks on Parts on varasemalt välja öelnud, et väina ületuse odavus ei kannata kriitikat, kui Palo jätkab sama, siis saan aru, et kvaliteet langeb ja hind tõuseb. Jääb arusaamatuks, kas see ongi seemnesööjate, äraostmatute ja ajalukku läinud eestimaalaste mõnitajate uus arusaam eesti arengust edaspidiseks.
Peaasi, et saaks kellelegi ära teha, selle tegevusega ei kahjustata mitte ainult saarlasi vaid kõiki selle teenuse tarbijaid. Arvate, et tehti ära ühele ärimehele, tegelikult tehti ära kõigile ärimeestele, kes saaremaal äri ajavad, kui just lennuühendust ei kasutata. Aeg annab arutust ja loodan väga, et selge mõistus võidab.
Artiklil on omad eesmärgid. Usutavasti on see autori valimiskampaania osa, aga peamine vast võlausaldaja kintsukaapimine. Ajakirjandusest on käinud läbi Paltsu kõrbemine Krimmis kinnisvara arendamisel ning avalikkusele teadaolevalt on mees saanud laenu ka Leedolt. Sellest see vassimine, et sõidavad leedokad, kuigi on ju teada, kelle laevad ja kes kelle laevadega opereerib Väinamerel.
Ma küll üldtuntud arvamuse järgi “loll loom”, ometi saan aru, et see, mis nende laevade-liinidega teoksil, ei ole isegi enam mukikaka vaid suur bul-shit! Leedo ja tema skeemitamised pole alati ja kõiges heakskiitu väärt, kuid üks on küll hetkel ja ka homme(veel) nagu aamen kirikus – NII HÄSTI toimivat praamiühendust pole saarte-mandri vahel kunagi varem olnud(mis ei tähenda seda, et see ei võiks VEELGI PAREMAKS saada).Kes millistes kingades või mis tantsu tantsib,pole tähtis – olulisem, et esitus kõigi jaoks nauditav oleks. Aga nagu ütleb venelaste rahvatarkus:”Huiovomu tantsoru i jaitsa(või nende puudumine)mesajut”
Eks Palts loodab selle poriloopimisega end Riigikogusse nihverdada. Ega rahvas ei ole enam nii loll, et kõike seda usuks. Ja üleüldse, mida vehite ja paanikat külvate, see teema on ammendatud.
Pori loobite ikka teie. Palts räägib asjast ja mõistlikult.