Saarlased käisid Tartus uurimas, kuidas elektrit toota

HAKKAMIST TÄIS: Paaditootja Edgar Kana tahab päikeseenergiat kasutada oma kodu juures asuvas töökojas, kuna nõnda on tegemist ideaalse lahendusega. Foto: Tambet Allik

HAKKAMIST TÄIS: Paaditootja Edgar Kana tahab päikeseenergiat kasutada oma kodu juures asuvas töökojas, kuna nõnda on tegemist ideaalse lahendusega. Foto: Tambet Allik

Saarte koostöökogu ühes Saaremaa arenduskeskusega organiseerisid huvilistele ühise sõidu Tartusse taastuvenergia konverentsile. Saaremaa kontekstis nähakse taastuvenergia kasutusele helget tulevikku.

Sel aastal oli konverentsi fookuses Eesti energiamajanduse pikaajaline arengukava ja energiasääst ning taastuvenergia lahendused hoonetes, mille raames käsitletakse nii vanemate hoonete renoveerimist kui ka uute hoonete ehitamisel integreeritavate taastuvenergia lahenduste kasutamist.

Triin Arva Saaremaa arenduskeskusest leidis, et ühise mineku väärtus oli, et bussis olid koos nii teoreetikud kui praktikud. Oli neid, kel ammu mõlgub mõttes oma tuuliku või paneeli ülespanek. Samuti leidus neid, kel paneel üleval, aga tahtmine rohkem teada ja kuulda.

Saarte koostöökogu (SKK) projektijuht Ivar Ansper märkis, et SKK liikmeskonnas ja juhatuses on üheks läbivaks teemaks olnud taastuvenergeetika teema. Põhjuseks on eelkõige senisest suurem elektrivajadus ja kasvav elektrihind.

Taastuvenergia seadmete soetamine ja käivitamine võiks Ansperi hinnangul anda võimaluse hakata energiat ise tootma, et läbi selle kulusid vähendada. Samas nõuab see teadmisi, kuhu ja kuidas midagi paigaldada. “Samuti, kuna seadmed on üsna kallid, siis kas nende soetamine üldse ära tasub,” tõdes ta. Nõnda sõidetigi Tartusse, õppereisist võttis seejuures osa 18 saarlast.

Ansperil endal on mitmeid ideid edasiseks tegevuseks maakonna kontekstist lähtuvalt. Neist enim vastukaja on tema sõnul leidnud kohalike huviliste harimine taastuvenergeetika teemadel ning konkreetsete praktiliste kogemuste ja näpunäidete jagamine.

Selles osas peab SKK koostöös Saare maavalitsusega läbirääkimisi järgmise aasta alguses ühe koolitusprogrammi toomiseks Saaremaale. Teisalt on võimalus planeerida uue perioodi 2014 – 2020 strateegiasse tegevusi uuringute tegemiseks või väikeettevõtete ja avalikele hoonetele taastuvenergia seadmete soetamiseks. “See muidugi eeldab kohalike inimeste aktiivset osalemist strateegia koostamise protsessis,” möönis projektijuht.

Kolmas teema on taastuvenergiaga tegelejate kokku viimine ning seeläbi kogemuste vahetamine ja koostöö tegemine. “Viimasel ajal on üha enam tõstatunud energiaühistute teema, mille osas oli huvitav lugeda energiaühistu asutamisest Ruhnu saarel,” nentis Ansper. Tema sõnul on huvitav jälgida Ruhnu energiaühistu tegemisi ja selle näitel saada teavet ja kogemusi, mida annaks vajadusel kasutada ka mujal maakonnas.

SKK on planeerinud osaleda Ruhnu valla arengu planeerimisel, et tutvustada seal uue perioodi strateegiat ja selle käigus koguda saare elanike ideid uude strateegiasse. Selliseid kaasamisüritusi kavatseb SKK järgmise aasta alguses korraldada ka Muhus ja Saaremaal.

Ansperi sõnul on nad mõelnud spetsiaalse koolitusprogrammi peale, mille käigus võiksid osalejad saada lisaks ülevaatele ka näpunäiteid, mis baseeruvad praktilisel kogemusel ehk kuhu ja mida paigaldada, mida tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, millised on võimalused liituda üldise elektrivõrguga, mis see maksma läheb jne.

“Üldiselt on Saare maakond taastuvenergia lahenduste rakendamiseks sobilik koht, kuna siinseid tuule- ja päikesetingimusi peetakse Eesti tingimustes üheks parimatest,” märkis Ansper. Samas tuleks enne vastavate seadmete soetamist iga konkreetset paika lähemalt uurida, millist lahendust ja millistel tingimustel kasutada võiks.

Mõlemal energiatootmisviisil – nii päikesest kui ka tuulest – on Ivar Ansperi arvates omad head ja vead.

“Käesoleval hetkel peetakse paremateks siiski päikeseenergia lahendusi, kuna vajalike seadmete hinnad on oluliselt odavamaks läinud,” tähendas ta. Lisaks on seadmed suhteliselt väikese hooldusvajadusega ja pikema elueaga võrreldes tuuleenergia seadmetega.


 

Väikse töökoja jaoks on päikeseenergia ideaalne!

Huvi pärast konverentsil käinud paaditootjal Lindvart OÜ juhil Edgar Kanal on mõned päikesepaneelid juba üleval. Seda kindla eesmärgiga – kasutada päikeseenergiat oma töökojas. Tõsi, paneelid on tal koduse majapidamise juures asuva töökoja jaoks Vältal. Suurem tootmine käib Lindvartil ikka Saiklas.

Väärt teadmisi sai ta konverentsilt küll. Infot oli suisa nii palju, et nüüd tuleb kõik alles läbi “seedida”, et edasiseks õige rada valida.

Kana leiab, et elektri tootmine iseenesest ei ole probleem. “Meil on selline lugu, et teeme mootoritega paate ja seal on terve hunnik akusid peal, mida talvel ei kasutata,” kõneles Kana. “Eramajapidamises on võimalik paat sügisel maja taha viia ja kasutada akusid samal ajal enda jaoks elektri salvestamiseks,” selgitas ta, mööndes, et kuidas see täpselt töötama hakkab, kogemust veel pole.

Kana sõnul on neil kõik vajalik olemas: on paadid, akud ja on ka päikesepaneelid. “Nüüd tuleb saada teada, kui tasuv see on. Konverentsil räägiti tasuvusest palju, kuid Eesti riigi seadusandlus ei ole sellele veel järele jõudnud.”

Paneelid on Kanal Vältal olnud napilt kaks kuud. „Meil on ainult 3 kw, eesmärk ongi panna neid üles nii vähe, kui omal majapidamises vaja läheb ja kogu see toodetav elekter ikka endal ära tarbida.”

Kanale on selge, et erakliendil on taastuvenergia lahendusi kasutada suhteliselt raske, et omadega plussi jõuda. “Kui sul on aga väike töökoda, kus päeval tööd teed, kui päike paistab, siis on see ideaalne lahendus,” kinnitas Kana. “Kui see elekter ise ära tarbida päeva jooksul tööd tehes ja salvestada mingi osa ka öiseks ajas, siis miks mitte!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 357 korda, sh täna 1)