Elektrilevi andis vallajuhtidele aru (2)

KAUGJUHITAV ALAJAAM: Elektrilevi osakonnajuhatajad Toomas Kask (vasakul) ja Indrek Sild Sikassaares asuva alajaama kõrval, mille renoveerimisse investeeris ettevõte mullu 1,9 miljonit eurot. Kogu alajaama juhtimine toimub Tallinnast. Foto: Tambet Allik

KAUGJUHITAV ALAJAAM: Elektrilevi osakonnajuhatajad Toomas Kask (vasakul) ja Indrek Sild Sikassaares asuva alajaama kõrval, mille renoveerimisse investeeris ettevõte mullu 1,9 miljonit eurot. Kogu alajaama juhtimine toimub Tallinnast. Foto: Tambet Allik

2014. aastal on Elektrilevi investeerinud Saare maakonda 3,3 miljonit eurot. Ehitati 24 uut alajaama ja uuendati 135 kilomeetrit elektriliine.

Liinide hooldust tehti maakonnas 70 kilomeetrit. Järgmisel aastal on plaanis 75 kilomeetrit. Mis puudutab liinikoridore, siis eelistatakse puid maha võtta võimalikult vähe, sest laialt lahti raiutud liinialune tekitab tuulekoridore, kus murdub tegelikult rohkem puid.

2015. aastal on Elektrilevil Saaremaal suuremate töödena plaanis rekonstrueerida Orisaare–Pöide, Orissaare ja Saikla, Kihelkonna ja Vilsandi, Kärla vallas Kärla ja Karu alajaama ning Sikassaare ja Aste vahelised 10-kilovoldised liinid. Kuusnõmmelt Vilsandi saarele viivast liinist on järgmisel aastal plaanis maakaablisse panna siiski vaid paar kilomeetrit.

Nendest plaanidest rääkisid eile hommikul Arensburgi hotellis toimunud kohtumisel Saaremaa omavalitsusjuhtidele Elektrilevi OÜ esindajad.

Elektrilevi saarlasest osakonnajuhataja Toomas Kask ütles, et aastaks 2025 tahab Elektrilevi jõuda 90-protsendiliselt ilmastikukindla võrguni. Kui sel aastal investeeriti selleks 101 miljonit, siis järgmisel aastal juba 108 miljonit eurot.

Päevas ehitatakse keskmiselt viis kilomeetrit uut liini ja kaks alajaama. Hajatarbimisega piirkondades eelistatakse uuendamisel isoleeritud õhukaablit, kuna maakaabel on palju kallim. 2/3 riketest on madalpingeliinidel, aga olulisem on siiski keskpingeliinide kordategemine, sest keskpingeliini rike mõjutab tunduvalt suuremat hulka tarbijaid.

Toomas Kask tunnistas, et kuigi rikete arv on vähenemas, ei saavutata absoluutset nulli riketes mitte kunagi.

Firma on lisaks ilmastikukindluse suurendamisele seadnud eesmärgiks alakasutatud tarbimiskohtade vähendamise. Eriti just viimastel aastatel on maal suurenenud majapidamiste arv, kus ei tarbita üldse elektrit. Firmal on aga kohustus tagada kliendi elektriga varustatus.

Lisaks kaalub Elektrilevi sarnaselt teiste Euroopa võrguettevõtetega püsitasu kehtestamist, et motiveerida tarbijat mõistlikumale võrguühenduse kasutamisele. Näiteks võiksid kinnisvaraomanikud läbi mõelda, kui suurt peakaitset hoone vajab.

Pihtla vallavanem Jüri Saar soovis Elektrilevilt teada, kas omavalitsusel oleks võimalik saada laiemat pilti omavalitsuse territooriumil toimuvatest elektrikatkestustest. Samuti häirib teda katkestuse prognoositav pikk kestus. “Tuleb sõnum, et vool on ära kuus tundi, ja ma saadan koolilapsed koju. Tunni aja pärast on vool tagasi,” tõi ta näite.

Sarnane teema huvitas ka saalis olnud ettevõtjaid, kes kannavad voolukatkestuste tõttu suuri kahjumeid. Näiteks alajaamade ehituse ajal võiksid nad töötajad puhkusele saata. Lahenduseks pakuti, et täpsema info saamiseks võib helistada Elektrilevi juhtimiskeskusesse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 843 korda, sh täna 1)