TÕHUS TÖÖ: Anti Sirkel loodab, et suurte masinate abiga saavad loopealsed karjamaad taastatud. Foto: Irina Mägi
Eile toimus Suure-Rootsi külas keskkonnaameti projekti “Elu alvaritele” esimene koolituspäev, kus umbes 70 huvilist Saaremaalt, Hiiumaalt ja Muhust said vaadata ja kuulata, kuidas loopealseid taastama peaks.
Keskkonnaameti projekti “Elu alvaritele” koordinaator Annely Esko ütles, et kahepäevasele koolitusele kõik soovijad ei mahtunudki, kuna gruppi ei tahetud liiga suureks ajada. Esko lisas, et paljud on ennast juba kirja pannud ka järgmisel suvel toimuvale koolitusele. “Kuna projekt kestab viis aastat, siis tuli üllatusena, et kohe algusest peale on nii suur huvi,” tõdes Esko.
Projekti koordinaator selgitas, et eile ja ka täna toimuval koolitusel jagatakse teadmisi inimestele, kes projekti raames alvareid taastavad ja hooldavad. “Selgitame, milliseid juhiseid peaks järgima ja milline peaks tulemus välja nägema,” märkis Esko. Koolitusel osalesidki nii need, kel on soov taastatud alvaritel loomi karjatama hakata, kui ka need, kel olemas taastamistöödeks vajalik tehnika.
Projekti lõppeesmärk on taastada Lääne-Eesti suurematel saartel loopealseid 2500 ha ulatuses. Esko selgitas, et esmalt on tarvis alad taastada ja seejärel saab sinna rajada karjatamiseks vajaliku taristu. Kõnealune projekt on Eestis esimene, kus loopealsete taastamine nii suures mahus ette võetakse. Projekti ettevalmistustööd kestsid Esko sõnul kolm aastat.
Annely Esko selgitas, et projekti käigus tahetakse kasutada olemasolevat tehnikat, mida juba kasutatakse näiteks metsatöödel ja teeäärte hooldusel, kuid mis osa aastast niisama seisab. Nüüd loodetakse see tehnika tuua alvareid taastama.
Projektis osalemiseks tuleb esitada taotlus, mille kohta saab täpsemat infot keskkonnaameti kodulehelt. Pärast taotluse rahuldamist sõlmitakse leping töö tegemiseks ja keskkonnaamet kontrollib hiljem, kas töö on kvaliteetselt tehtud. Lisaks on võimalik taotleda keskkonnaametilt karjatamiseks vajalikku kraami, näiteks jootureid ja varjualuseid. Kõik taastamisega seotud kulud kaetakse Esko sõnul 3,7-miljonilise eelarvega projekti rahast. Kuid loomade ostmist ega nende transporti projekti rahaga ei toetata.
Keskkonnaametit huvitab alvarite taastamine ka seetõttu, et need alad on tuntud liigilise mitmekesisuse poolest. Esko sõnul kasvab suurem osa Eesti orhideedest just alvaritel, samuti on nende aladega seotud umbes kümme liblikaliiki. Projekti raames jälgitakse ka nende liikide olukorra paranemist.
Loopealseid võib Esko sõnul taastada aastaringselt, välja arvatud linnurahu ajal, mis kestab aprillist juunini, mil raietöid teha ei tohi. Põhiline on Esko sõnul see, et puud tuleks maha võtta võimalikult madalalt. “Kännu kõrgus võiks olla maksimaalselt 10 cm,” märkis Esko. Kadakate katvus ei tohiks Esko sõnul ületada 30% , see tähendab, et maastik peab jääma suhteliselt avatuks. Lisaks ei tasuks seda tööd teha vahetult pärast vihma, et mitte liialt rikkuda maapinda.
Anti Sirkel, kelle maal koolitust läbi viidi, ütles Saarte Häälele, et tema maa peal tegutseb rentnik, kes lasi juba mineval talvel osa puid maha võtta. Ta tõdes, et nii tiheda kadastikuga maalapil enne taastamistöid küll loomi pidada ei saa, ja lisas, et mäletab hästi, milline see maatükk 60 aastat tagasi välja nägi: “Ilus karjamaa oli.”
Loading ...
Sai kah kunagi suure hooga loopealsete taastamisega tegeletud. Kui tagasi mõelda oli ikka ropp töö. Ja muidugi see toetuse värk on ikka pask või on nii nim keskkonna ametnikud võhikud hindamaks võsa tihedust.
Meile pandi koguaeg kirja harv võsa, aga paraku oli kadastiku , toominga ja männi kasvude tihedus ikka selline et isegi metsiga ei suutnud läbi rünnata. Ühesõnaga tuli ikka kenasti peale maksta 10 ha lõikamisel.
Üks saemees ja üks kokkupanija, ilma põletamiseta, teeb hektari kuu ajaga.
Ainult loll ei saa aru, et see on mõttetu asendustegevus. Parem andke see nn.ülejääv raha lambatoetuseks , ammlehma toetuseks nendele , kes tegeliku töö ära teevad.
Olev Ait
EIP
Loopealseid ei ole vaja taastada, loopealsed, kui sellised on kogu aeg olemas olnud. See, kas seal kasvab võsa või lausa mets, ei muuda loopealsete olemust. Pigem tuleks öelda, et kavatsetakse loopealsetelt võsa ära raiuda. Loopealse mõiste on määratud aluskivimi ja mullaprofiili järgi, mitte, kas seal võsa kasvab või mitte. Ka loometsad on samuti loopealne.
Projekti kordinaator võiks siiski neid asju teada!!! Tõsi, kui tegemist on mõne järjekordse haldusjuhiga, siis …
Projekt keskendub siiski loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* taastamisele ja säilitamisele, mis on ülioluline liigifondi seisukohalt. Selles osas võiks enda teadmisi laiendada ja mitte tähte närida!
Taimestiku liigirikkusest sõltub ka teiste organismirühmade (putukate, lindude, imetajate) liigiline mitmekesisus, mistõttu on liigirikaste koosluste säilitamine äärmiselt oluline kogu ökosüsteemi toimimise tagamisel.
Küllap projekti algatajad ja juhtijad seda ka hästi teavad.
Aga raha pannakse liikuma. Kuhu? Eks harvesterijuhi ja harvesteri omaniku taskusse. Aga need mehed täna teevad, homme on nad mujal metsa LUHKUMAS. No eesti keeles lõhkumas. Mulle tegi üks harvesteri mees külma kõhuga külma. Hea veel, et olid suhteliselt keskpärase väärtusega puud. Kui oleks ikka mõni sadade aastate vanune tamm olnud, ei oleks ma asja niimoodi jätnud. Reta puidu kamandatav oli see. mind ei huvita, et omanik oli suunanud valesti. Olevat keegi metsnik reta Puidust olnud. Kuidas saab niimoodi valedega metsa trügida ja siis oma suva järgi käituda. Eks loodetakse, et maaamehed on tumedad nagu lauajalad. Õnneks või õnnetuseks töötasin ma isegi Riigi Maa-ametis asjamehena. Ma pole ka oma maad ja metsa omapäid jätnud. Seetõttu tasub ka Sikassare Metsadel oma risu maantee äärest koristada Riksu küla maadel. Ega need risuhunnikud pea seal nagu põlisel naasi vene impeeriumis nii kaua silma paistma ,kui lihtsalt on ära mädanenud või siis ei paista kuluheinast enam välja.
Olev Ait
EIP
Mida see siis tähendab? Vihmaga on vilets teha, pärast vihma on kadakas märg ja ei põle, aga tundub, et praegu rõhutakse suurtele kobakatele mehhanismidele. Seda ei jõuta aga tellida, osta. ja siis on häda käes, et asjad ei liigu. POLE TÖÖD. Ja kärss on kärnas. No kuradi mannetu VÄIRK. Mida arvata? Noh, las läheb allavoolu. Laisad pole kunagi elu eriti edasi viinud. Surgu oma rumaluses ja laiskuses välja. Kes asemele tulevad? No tulgu või metssead. Neid tuleb ju ka asjalike inimeste meelehärmiks poputada.
Olev Ait
EIP
Ainus eemärk on kuidagi tööd teeseldes mingi abiraha kätte saada. Nagu vene ajal, kus korraldati loodust ringi. See on üks ühekordne projekt. Möne aasta pärast raha otsas, siis jääb kõik jälle looduse enda kujundada. Ei näe seal ühtegi looduseharidusega inimest, enamuses kõik saamamehed või muidu isehakanud. Praegu pööratakse see õhuke mõni cm mullakihti suurte traktoritega segi – tulemuseks on see, et kas tuul puhub selle viimasegi ära või siis lokkab avatud ja lõhutud pinnase kohal järgmisel aastal klassikaline umbrohi – ohakas, nõges jne. Ootaks toimetuselt järgmise aasta Jaanipäeva paiku mõnda pilti sellest suurest “loodusepäästmisest”.
Palun tungivalt – minge ravile!