Hoole ja armastusega koolitatud töötajad (3)

SOTSIAALTÖÖ ERIALADE EESTVEDAJAD: Kai Rannastu (paremal) ja Sirje Pree koos õppesuuna superlapsehoidja Mary Poppinsiga. Foto: Taavi Tuisk

SOTSIAALTÖÖ ERIALADE EESTVEDAJAD: Kai Rannastu (paremal) ja Sirje Pree koos õppesuuna superlapsehoidja Mary Poppinsiga. Foto: Taavi Tuisk

Sel sügisel täitub 20 aastat sotsiaaltöö erialade õpetamise algusest Kuressaare ametikoolis.

“1994. aasta kevadel tuli maavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajalt Lea Poolilt ja Soomes Kaarinas asuvalt sotsiaaltöö koolilt ettepanek hakata välja õpetama hooldustöötajaid,” meenutas Kuressaare ametikooli õpetaja Sirje Pree. “Mina olin 93. aasta novembris ametikooli tööle tulnud ja kevadel sõitsingi Soome, kus hakkasime Turu lähedal Kaarinas soomlastega koos tänapäevast sotsiaalhooldaja õppekava tegema.”

Õppetöö algas õpilastega, kel oli põhikooli haridus. Eelnenud aastatel oli sotsiaalhoolduse aineid integreeritud kodumajanduse õppekavasse. “Alguses oli uues õppekavas palju toitlustust ja käsitööd sees,” märkis Pree. “Algus oli raske – erialainimesi, kes õpetaks, lihtsalt polnud. Õpilased olid noored, alustades 15-aastased, eriala eeldab aga sotsiaalset küpsust.”

Sirje Pree sõnul on õppe sisu ja õppekavad algusest peale põhinenud pädevuste õpetamisele ja inimese elutee terviklikule käsitlusele sünnist surmani.

“See lähenemine on andnud meile võimaluse õppekavasid paindlikult arendada, tuua juurde lapsehoidja, tegevusjuhendaja jt erialad,” lisas sotsiaaltöö erialade juhtõpetaja Kai Rannastu, kes alustas tööd ametikoolis 1997. aastal. Kaheaastase õppeajaga hooldustöötaja eriala on võimalik läbida paindlikult, osade kaupa, ja ka nii, et teise aasta õppesisu omandatakse enne ja siis esimese aasta oma pärast.

Pree sõnul on õppemetoodiline baas pärit koostööst Kaarina sotsiaaltöö kooliga. “Kõik selle, kuidas õpetada, kuidas praktikatöid kaitstakse, kuidas peab käima töö hoolekandes, saime Kaarinast. Seal käisid õpetamist õppimas meie õpetajad, töötasime koos välja õppematerjale, samuti kaasasime koostöösse siinsete hooldusasutuste juhte. Kaarina õpilased käisid ka Saaremaal praktikal.”

1996. aastast õpetatakse sotsiaaltöö erialasid keskhariduse baasil, 2011. aastast lisandusid õppekavad põhiharidusega vähemalt 25-aastastele täiskasvanutele.

“Oleme olnud paljudes rahvusvahelistes õppekava arenduse projektides ja oleme sealt saadud kogemusi ka rakendanud,” ütles Kai Rannastu. “Samuti osaleme Eesti-sisestes võrgustikes ja kutseliitudes, et olla kursis värskema infoga ja protsesse mõjutada.”

Aastaid on üle 100 õppija käinud välispraktikal Soomes, Norras, Hollandis, Saksamaal, Itaalias ja mujal Euroopas.

2002. aastast õpetatakse erialasid tsükliõppes. “Sellises õppevormis osalemine on päevaõppest palju keerulisem,” selgitas Sirje Pree. Tööd tuleb palju teha ja õppida iseseisvalt, õppetsüklite vahel. “On kõrgharidusega õppijaid, kes on tunnistanud, et siin tuleb tõeliselt õppida,” märkis Pree.

“Kes lõpuni välja veab, on raskekahurvägi,” tunnustas Kai Rannastu oma õppijaid ja vilistlasi. “Hoolekandeasutused Saaremaal ja mujal Eestis on meie vilistlasi täis, palju on edasi õpitud ja tõustud asutuste juhtideks.”

Rannastu peab sotsiaaltöö erialade õppesuuna plussiks seda, et suur osa õpetajatest on praktikud reaalsest tööelust, kes lisaks põhitööle ametikoolis õpetamas käivad. “Mitu õpetajat on rääkinud, et õpetamine annab neile võimaluse olla rohkem kursis teooriapoole ja arenguga ja ka näha, kes on meie õpilased.”

Kai Rannastu sõnul tuleb viimastel aastatel järjest rohkem õppima neid, kelle juhid hoolekande- ja lasteasutustes on soovitanud neil seda teha. “Kvaliteetse teenuse aluseks on teadlik ja koolitatud töötaja,” rõhutas ta.

“Hoiakute kujundamine on meie õpetuses kõige tähtsam. Võid ju ergonoomilist võtet osata, aga inimene pole masin ja ta võib seda tajuda kui väntsutamist. Lisaks sellele, et tead, kuidas teha, tuleb selgeks saada ka see, miks just nii. Karmid lood, mis hoolekandesüsteemist meediasse pääsevad, saavad alguse töötaja suhtumisest, mitte oskamatusest. Teadlikkus oma rollist on väga tähtis,” rääkis Kai Rannastu.

Tema sõnul on õpetajate eesmärk, et kooli lõpetaja, kes hakkab tööle laste, erivajadusega klientide või eakatega, oleks hoole ja armastusega koolitatud töötaja.

Taavi Tuisk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 914 korda, sh täna 1)