Algab sõrve keele kursus

Järgmisel esmaspäeval kell 19 alustab Anseküla seltsimajas sõrve keele kursus. Õpetaja on Salmel sündinud ja Kotlandi külas elav Katrina Tarkin.

“Kursuse jooksul tutvutakse põhjalikult Sõrve murrakutele iseloomulike joontega ja püütakse neid ka praktikas rakendada,” ütles filoloogiharidusega Tarkin. Kursuslastel tuleb kaasa võtta pliiats, paber ja villased sokid.

Alustatakse lühiülevaatega eesti keele murrete kujunemise ajaloost ja vaadatakse üle Sõrve murrakutele iseloomulikud põhijooned. Edaspidi uuritakse juba lähemalt häälduslikke eripärasid, sõna- ja lausemoodustust ning -tuletamist, analüüsitakse sõnavara.

“Registreerunuid on praegu 8, aga meie gruppi mahub kuni 15 inimest. Kursus toimub esmaspäeviti, selle aasta novembri lõpust 2015. aasta maikuuni, kokku saame 12 korda,” selgitas õpetaja. Kursus on tasuta.

Peamine õppevahend on Varje Lonni ja Ellen Niidu koostatud “Eesti murded VII köide: saarte murde tekstid”.

Tarkin arvas, et Sõrve murrakuid ei ole raske õppida inimesel, kes on ise saarlane (eriti Lääne-Saaremaalt pärit) või on Saaremaa murrakute läänerühmaga kokku puutunud esivanemate kõnepruugi kaudu.

“Mujalt saarelt või mandrilt pärit inimesel võib olla pisut keerulisem. Sõna- ja lausemoodustust on ehk lihtsam õppida kui häälduslikke eripärasid, kuid ega needki võimatud ole,” rääkis ta. Keelekursuse eesmärgiks pidas ta oma kodukoha ja esivanemate keelepärandi väärtustamist.

Tulevane õpilane Mari Lepik arvas, et sõrve keelt on päris raske õppida. “Nagu keele puhul ikka, on keeruline õppida grammatikat. Aga kui oled sõrve keele ülesehituse selgeks saanud, siis on tunduvalt lihtsam kirjakeelt vigadeta rääkida,” pakkus Lepik.

Muhu põhikoolis, kus sellest õppeaastast õpetatakse I klassi õpilastele korra nädalas kodulugu, on õpetaja kooli muusikapedagoog ja huvijuht Leena Peegel. Kodulootunnis õpitakse tantsumänge ja laule, saadakse selgeks muhukeelsed väljendid ning tehakse tutvust Muhu rahvariiete ja rahvakalendri tavadega. Vastavat õpikut Muhu koolil pole. Tundides kasutatakse töölehti.

Kooli direktor Andres Anton usub, et kodulooõppest saab asja küll. “Oleks tunnis vaid keeleõpe, võiks see natuke igavaks jääda. Kuna tegemist on aga kodulooga, pakub see õpilastele huvi,” ütles Anton.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 249 korda, sh täna 1)