ORISSAARE MEHED UUE PAADIGA: Rivo Keerd, Jüri Rajanok, seisab Priit Kabur. Foto: Kristi Kais
Pöide vallavanema Andres Hanso kutsel kogunesid neljapäeval Tornimäe rahvamajja merepäästega seotud inimesed, et arutada, mis on aprillis toimunud kokkusaamise järel merepääste vallas ära tehtud.
Aprillis toimunud kokkusaamine oli ajendatud õnnetusest Kõrkvere Pae rannas, kus abi hiljaks jäämise tõttu uppus 6-aastane kohalik poiss. Nüüdset koosolekut avades tõdes Hanso, et poole aastaga on toimunud märkimisväärsed muudatused. Kõige olulisemaks pidas ta, et mõistetud on koostöö vajalikkust.
“Pärast aprillikuist kokkusaamist tõi Kaitseliit meile paadi. Siseminister eraldas raha Orissaare komandole paadi soetamiseks ja selle varustamiseks. Kuid kõige tähtsam on siiski seadusandluse muutmise algatamine,” leidis vallavanem.
Hanso kinnitas, et merele minnes on tal nüüd alati päästevest seljas. Orissaare noorkotkastele on ta pidanud mereohutuseteemalisi loenguid. “Kõige raskemaks osutus vabatahtliku merepäästja koolituse läbimine, mis oli tõesti ränk,” tunnistas ta.
Seadusandjaid esindanud riigikogu liige Neeme Suur juhtis tähelepanu sellele, et seni ei olnud päästeameti abi politsei- ja piirivalveametile (PPA) seaduse mõistes päästetöö. Õiguskomisjoni algatatud seadusemuudatusega antakse päästjatele uuest aastast õigus osaleda merepäästetöödel. Operatsiooni juhiks jääb siiski PPA.
Uuendusena võivad päästjad väljakutsele reageerides võtta vajadusel sadamast ka võõra paadi ja selle luku lahti murda.
Muhu merepääste seltsi juht Madis Rehepapp uuris riigikogulaselt, miks seaduse muutmise seaduse koostamisse ei kaasatud spetsialiste.
Näiteks tõi ta lause, mille kohaselt peab, sõltumata ametkonnast, õnnetusele reageerima lähim ja vastavat varustust omav üksus. Rehepapp juhtis tähelepanu sellele, et kuigi Orissaare komandol on nüüd paat ehk varustus, puudub meestel veel vastav koolitus.
Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun nõustus, et merepääste on nende jaoks uus teema ja kõik on toimunud väga lühikese aja jooksul. Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et neljal Orissaare komando päästjal on väikelaevajuhi tunnistus. Päästjate merepäästekoolitus jääb pigem kevadesse.
Kaldasaun rõhutas, et kui päästjad peavad väljakutsele reageerima, on tegelikult juba hilja. “Rõhku tuleb panna ennetustööle,” ütles ta.
Kaldasaun tõstatas ka küsimuse, kui kaugele kaldast peavad päästjad appi minema. Seni on räägitud nii-öelda katmata alast. “Kas on mõistlik soetada päästeametile suuri (avamere) laevu?” küsis ta.
Eesti vabatahtliku mere- ja järvepääste seltsi juhatuse esimees Ene Kalmus selgitas, et kohalikke olusid tundev vabatahtlik merepäästja on õnnetuskohale alati lähemal kui riiklikud ametkonnad. Samas ei ole riik vabatahtlikele raha juurde andnud.
“Selline raha kokkuhoid tähendab tegijatele selget EI-d. See tähendab vähem koolitusi, vähem varustust, vähem motivatsiooni,” loetles ta.
Kalmus kasutas võimalust kohalolnud Neeme Suure kaudu riigikogule sõnum saata: “Vabatahtlikud merepäästjad ootavad teilt rohkem raha!”
Kokkusaamisel räägiti veel jäältpääste võimekusest merel ja lumesaanide vajalikkusest päästjatele. Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe arvas, et saan oleks küll teretulnud, aga läbi jää vajutakse pigem kalda ääres, n-ö käeulatuses, ja seal on mõttekam kasutada esmaseid päästevahendeid.
Koosolekut lõpetades ütles Pöide vallavanem Andres Hanso, et kuigi asjad on arenenud, võiks aasta pärast taas kokku saada.
Pikk intervjuu aasta parima vabatahtliku merepäästja Madis Rehepapiga ilmub eeloleval kolmapäeval Saarte Hääles.
Loading ...
Miks topite seda õnnetut 6-aastast söögi alla ja peale. See on ikka väga alatu, et enda hobidele raha välja pressida sellisel viisil. Kas tõesti oleks see traagiline juhtum olemata olnud, kui ka sel ajal oleks olnud sarnane “päästevõimekus”!??? Ükski (isehaknud) “merepäästja” ei suuda kunagi ära hoida õnnetusi, mis sünnivad kuskil kõrkjate vahel, suvalises lautrikohas või on tingitud kuritahtlikust hooletusest või lohakusest (kevadise õnnetuse tegelik põhjus). Taolist (ilma-) asjatamist ja raiskamist tuleks karistada aga paraku liiguvad asjad vastupidises suunas.
Kas tahad väita, et soomlased, rootslased, norrakad, inglased, iirlased, taanlased, sakslased, prantslased, hispaanlased, jne on kõik lollid ja vajavad karistust? Sinu vaatenurgast vaadatuna on need riigid üdini kuritegelikud. Kas nendes riikides on inimestest ja inimeludest hoolimine hästi või halvasti korraldatud jäägu sinu enda otsustada, aga lihtsalt teadmiseks: artiklis kirjutatu kirjeldab olukorda kus eestlased soovibad nende loetletud riikide tegevust põhimõtteliselt kopeerida.
Õnnetusest saame teada 5-10 min jooksul, “merepäästele” helistame 2-3min, “merepäästja” jõuab paadkuuri või mere äärde 10-20min, paadi saame töökorda 5-10min jooksul, õnnetuspaika jõuame 20min jooksul. Tegelikul reaalses elus tuleks need numbrid kahega (kolmega) korrutada. Keda siis veel päästa on, Orissaare mehed!!???
Sõidab välja 60 sekundiga….
Mis sellest 60 sekist tolku, kui hädakõne ise hilja tehakse? Pae juhtumi juures just molutatigi ja üritati ise hakkama saada. Ajal, mil häirekeskusesse kõne tehti oli juba tegelikult lootusetult hilja.
100% tulemuslikkust ei saavuta päästes ja kiirabis mitte kunagi. See ei ole isegi teoreetiliselt võimalik. Küsimus on kas me soovima turvalisust tõsta või lepime sellega mis on
Igasugused tõstmised, langetamised, suurendamise, vähendamised jne., need nagu rohkem ametnike, kommunaalpoliitikute ja (päris-)poliitikute jutustiil. Ah ja, mitu elu sii päästsite viimasel hooajal!??
Tead, no no, su vaatenurk elule on paigast ära. See ei ole oluline palju päästeti. Oluline on palju kaotati ja mida teha et mitte kaotada.
Iga esmapilgul süütu abistamisjuhtum merel võib abi andmata jätmisel kurvalt lõppeda.
Masendav milline töllmokk meie seas elab käies mõlemas maakonnalehes kordamööda ohkimas palistades oma rumalust ohtrate hüüu- ja küsimärkide jadadega
Püüa veidi rahuneda, ikkagi pühapäev!
häbi teil olgu, kes seavad hea tahtealgatuse kahtluse alla.Kui juba vaadata sellest lähtenurgast, et hobi.., siis lõpetame äkki kiirabiteenuse ka ära ja arstiabi, sest surmajuhtumeid on nii või naapidi.Tublid mehed, kes midagi ära teevad, sellega jääb meile lihtsurelikele alati lootus…ja lootus sureb viimasena. Edu!
Teeks kosmosest päästmise jaama
Karu pääste kool