Mida lähemale jõuavad riigikogu valimised, seda enam tuleb meie rahvale häid sõnumeid.
Kes lubab tõsta alampalga tuhandele eurole, kes kahekordistada maksuvaba miinimumi, kes langetada tulumaksu, kes astmestada tulumaksu ja samas vaimus lahkelt edasi. Tundub, et pärast valimisi hakkame elama taevariigis.
Eesti Päevaleht on alustanud tänuväärset tööd, tuletades meile, valijatele, meelde, mida meile on varem lubatud.
Pensionärina ootan siiani, millal täitub Reformierakonna lubadus pensione kahekordistada. Nimelt lubas see erakond 2007. aastal pensione nelja aastaga kahekordistada. Täna on sellest ajast möödunud seitse aastat, aga lubadus on täitmata. Siis oli keskmine pension 203,7 eurot, neli aastat hiljem 270,6.
2013. aastal oli keskmine pension 288,6 eurot. Lubaduse järgi pidanuks olema 407. Hea mees, kes lubabki.
Rahval haugi mälu?
Novembri keskel avaldas peaminister, Reformierakonna esimees Taavi Rõivas Postimehes arvamusloo “Sihime Põhjala kiireimat kasvu”. Peaminister ja parteifüürer jagab jälle lahkelt lubadusi:
“Minu konkreetne ja teostatav plaan on nelja aasta jooksul kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada kahe protsendi võrra sotsiaalmaksu, kärpida töötuskindlustuse maksemäära 1,95 protsendini.
See tähendab, et keskmist palka teeniv Eesti tööinimene saab nende maksukergendustega 750 eurot aastas rohkem taskusse.”
Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk on välja arvutanud, et kuigi pensionid on viimastel aastatel tõesti suurenenud, alates 2010. aastast isegi 16%, siis pensionäriperekonna elukallidus kasvas aastatel 2010–2013 samuti 16%. Selle aasta lõpuks on pensionäride ostujõud aga ilmselt allpool 2010. aasta taset.
Eesti pensionäride ühenduste liidu esimehe Andres Ergma sõnutsi loodavad poliitikud, et rahval on haugi mälu ning et rahval pole mõistust, saamaks aru, mis on bluff.
Euroopa Parlament võttis juba 2010. aastal vastu resolutsiooni luua kogu Euroopas ühtsetel põhimõtetel miinimumsissetulekute alampiir. See peaks olema vähemalt 60% riigi keskmisest mediaansissetulekust.
2011. aastal andis parlament asjaga tegelemise üle Euroopa Komisjonile. Rakendusliku kava väljatöötamine anti üleeuroopalisele miinimumsissetulekute võrgustikule. Eestis on asja ette võtnud vaesuse vastane võrgustik.
“Mida me hetkel kohe ära teha saame, on nõuda valijatena tõelist pühendumist poliitikutelt kui kandidaatidelt, kes pürivad europarlamenti. Vajame europarlamendi kandidaatidelt ja valitsusjuhtidelt sõnade kõrval ka tegusid. Nii et neid saab vastutusele võtta meie endi poolt, kes me otsustame tulevastel europarlamendi ja 2015. aasta parlamendi valimistel neile oma hääle anda. Me vajame sellist parlamenti , valitsust ja europarlamenti, kes on inimeste poolel ja esindavad täielikult inimeste huvisid,” ütles EAPN-i asepresident Kärt Mere tänavu kevadel oma pöördumises üldsuse poole.
Vaatamata Euroopa Liidu seatud “Euroopa 2020” strateegia eesmärgile tuua aastaks 2020 vaesusest välja 20 miljonit inimest, näitab statistika vaesuse määra kasvavat tõusu nii Euroopas kui ka Eestis. Aastal 2012 elas 124,5 miljonit inimest (24,8%) Euroopas vaesusriskis või puutus seetõttu kokku sotsiaalse tõrjutusega.
Eestis elas suhtelises vaesuses 2012. aastal 18,7 protsenti ja absoluutses vaesuses 7,3 protsenti elanikkonnast.
“Üha laienev ebavõrdsust tekitav lõhe ühiskonnas ja kodanikuühiskonna osalemise vältimine tõsistes otsustusprotsessides tõstatavad küsimuse, kas see lõhe on tekkinud majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste ja ülejäänud inimeste vahel ning kas see lõhe on pöördumatu või suudame siiski õigeid inimesi valides luua solidaarsema ja sotsiaalselt sidusama Eesti?” küsis Kärt Mere.
Eesti võrgustiku arvutuste kohaselt peaks meil minimaalne sissetulek olema 425 eurot. See peab Euroopa mõistes olema tagatud kõigile, ka mittetöötavatele inimestele.
Meil on praegu toimetulekupiir üksi elaval inimesel 90 eurot kuus, pere teisel ja järgneval liikmel 72 eurot. Riigikohus on nentinud selle summa ebapiisavust, kutsudes riigikogu seda muutma.
Kuidas inimesed elus püsivad?
Kui arvate, et riigikogu ja valitsus peavad riigikohtu arvamust millekski, siis eksite.
Anne Van Lanker, kes juhib Euroopa miinimumsissetuleku tagamise võrgustikku, ütles Tallinnas viibides, et Eestis praegu kehtiv toimetulekutoetus on liiga madal, see ei küüni isegi elatusmiinimumini. Ka absoluutse vaesuse määrang on meil liialt madal.
Kõrge külaline lausus, et ta ei kujuta ette, kuidas inimesed nendest arvudest lähtudes elus püsivad, arvates, et see ei ole lihtsalt võimalik.
Meie alampalk on praegu 355 eurot. Vahemärkusena – Läti tõstis äsja miinimumpalga 360 eurole.
Tõsi, uuest aastast on meil alampalk 390 eurot kuus. Arvestades rahandusministeeriumi palgaprognoosi (1071), moodustab alampalk siis 27,5% kogusissetulekust.
Meie alampalk moodustab praegu keskmisest napilt viiendiku, millise näitajaga jääme Euroopa riikide sabaotsa.
Võtame minu suvekoduvalla, kus keskmine brutotulu jääb kuus kokku alla 800 euro, naistel aga 700 euro ringi. Statistikaameti andmeil oli Saaremaa keskmine brutopalk mullu 802, tunamullu 726 eurot.
Suurärimees, nüüd juba pealinlane Tõnis Palts kirjutas Saarte Hääles septembrikuu lõpus: “Siin on ka üks moraalne maksupoliitiline aspekt – arvestades elukallidust, milleni tänaseks oleme jõudnud, oleks alla 500-eurost palka tuluks nimetada lihtsalt amoraalne.” See on juba mehesõna!
Arvestades mediaanpalku, võib öelda, et ligi 40 protsenti saarlastest saab palka alla 500 euro kuus, kirjutas ta samas arvamusloos.
Sissetuleku tõstmiseks on lisaks tõhusamale töötamisele mitu teed. Näiteks tõsta maksuvaba tulu, kehtestada astmeline tulumaks, mis on meil juba praegu selline, vähendada käibemaksu, eriti toiduainetel, kütustel, kultuuriväljunditel, massiteabevahenditel, teatri- ja kontserdipiletitel jne.
Reformierakonna esimees kirjutas oma arvamusloos, et “unustagem kindlalt ära astmeline tulumaks”. Kuidas saab seda aga unustada, sest sellisel juhul tuleks Eestis ära kaotada maksuvaba tulu määr, mida IRL tahab tõsta 500 euroni. Niisiis, vähk ja haug veavad eri suunas.
Minu loo mõte, kui see veel selge pole, on: ärge olge kevadel haugid. Tuletage meelde eelmised kanged lubajad ja püüdke nüüd valida kahe jalaga maa peal seisvaid lubajaid.
Tõnu Vare
sügissaarlane Pajumõisas
Loading ...
Rahvas ei ole tegelikult rumal ja saab ju aru,et temaga manipuleeritakse riigikokku pääsemise nimel päris julmalt ja hiljem arvestatakse tema vajadustega üha vähem või koguni unustatakse lubadused sootuks.Valima minnakse ju LOOTUSES, et ehk seekord muutub olukord paremaks. Inimesed ei ole haugi mäluga, vaid usuvad helgemasse homsesse päeva. Kahjuks ei näe ma poliitpildil erakonda, keda rahva arvamus tegelikult kah huvitaks. Kavalalt ülesehitatud valimissüsteem toodab järjepidevalt sarnast masendavat homset päeva. Eesti lõhestub ja vajub ning seda on kurb tõdeda
Ega ei saagi midagi muutuda.Hea näide IRL läks valitsusest ja nüüd kritiserib ka neid muudatusi,mida ise algatas.Mis erakond on võimul seda kõik teised erakonnad kiruvad,aur ja tõõaeg läheb vaidlemisele. EI OLE USKU ÜHESKI ERAKONDA!!!!
Rahvas usub paremass homsesse, kuid unustab, et need “tillitajad” ei muutu isegi aastakümnetega ühtäkki “pahadest headeks” – valed muutuvad vaid rafineeritumaks ja valetaja mask usutavamaks. Tegelikus aga on: valetavad ja valetamise hetkel suudavad teha näo, et usuvad isegi oma ilusaid valesid – see on SEE, millega inimesed ära lollitatakse.
Selle koha peal, et ei usu ühtegi erakonda, võtan endale “ülbuse” jääda eriarvamusele. Ei hakka tooma võrdlusi tänaste võimuritega, olgu nad siis Toompeal, päälinnas või vallas, kuid väita, et ÜKSKI erakond inimesest TEGELIKULT ei hooli, on lausüldistus. Kümmekond aastat tagasi sai antud hääl(niipalju, kui see Saaremaal võimalik oli või ÜLDSE valima minna mõtet oli)Mart Helme poolt, sest oli siis ja on täna, seistes EKRE(Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)eesotsas, minu silmis ainuke poliitik, kelle aatelisuses ja sõnades pole olnud vajadust kahelda. EKRE ei ole olnud võimul ja seepärast pole suuri tegusid ette näidata, kuid see, mida on ette võetud saab küll kokku võtta üheselt: inimesest hoolimiseks. Näide: kui neid, kes on Eestist lahkunud(ajutiselt või alaliselt) sildistatakse “kodumaa reeturiteka ja mugavuspagulasteks” siis teades seda, MIDA need inimesed tegelikult tunnevad või kuidas hakkama saavad, kutsus EKRE Soome eestlasi kokku, et kuulda ja võimalusel aidata. Palju neist kohale tuli, on nende asi, kuid abikäsi sai ulatatud. Ei hakka siin praegu rohkem näiteid tooma, sest… hea meistrimees ei vaja reklaami – hea töö reklaamib tegijat. Tutvuge erakonna mõtete, plaanide ja tegemistega kodulehel ja alles seejärel hakakem sildistama. Lubaduste ja sõnadega pole keegi toidetud saanud – eestlane peab palju toekamast kõhu täis saama, olgu see siis või saarlaste viiti tuhlis, nott ja kala.
Sinu jutt erilisusest ja tõelisest hoolimisest kõlab tuttavalt!
Eks tule ja löö siis “tuttavale” onule patsi.
Ega ikka tule küll! Kui võimu juurde saad, unustad kohe
Mil moel saab Sind unustada, kui ei ole, ei tea, KEDA unustada? Mis puudutab aga võimu, siis seda on mul millalgi olnud rohkem, kui ükskõik kes Maarjamaal eales veel pakkuda võiks, aga…. mind ei huvita võim vaid see, et meile, tööinimestele, oleks Eestimaa tõeliselt hea ja igas mõttes turvaline paik, kus elada, tööd teha, KODU omada. Antud kontekstis ei näe ühtki teist kooslust, kes sooviks ja oleks ka võimeline seda läbi viima – nii lihtne see ongi.
Sellist lausvingumist lugeda on häbi. Kes ei tahaks jõukamalt elada, aga paarikümne aastaga ei saagi tahta, et riik valmis on. Kõige suuremad hädaldajad on ikka need, kes ise suurt pingutada ei taha ja ootavad käsi õieli, et keegi annaks, tooks, teeks.
Ei lepi enam paadunud optimisti rolliga, et anna, too, tee ja loo nurisenata oma tervise ja napi elu hinnaga, et poliitikutel ja nende kasvulaval ning nn investeerijatel oleks meie riigis jõukas elada. Ava silmad ja vaata, kuidas meie riik paarikümne aastaga on väikesele jõukaskonnale vägagi mõnusalt valmis saanud. Rahvuslik rikkus on jagatud ja noortele on jäänud surnuksrabamine, vaesuses virelemine või “mugavuspagulus”.Tavaliselt pensionärid on suuremad vingujad ja halajad, kuigi enamusel maad, metsad ja kopsakas sääst olemas. See artikkel räägib poliitkultuuritusest ja vaestelt varastatud naerust.
Mine 6gi oma saiak22nukit ehk siis tuleb ka l6puks m6istus! Kes siin tahab midagi niisama saada? Kui kuus teha 160 t66tundi ja selle eest saada 300 eurot, siis millest me r22gime? Mu korteri laenumakse on 380 eurot! Sul, pension2ril, on v6ibolla kirsturaha koos ja “katus” ei maksa muhvigi, aga kujuta nyyd ette, et noor inimene peab hakkama elu seadma sellise palgaga!? Seejuures on meil riigikogus 101 ahvi, kelle kuluhyvitis yhes kuus on miinimumpalgast 4 korda suurem, r22kimata palgast mida neile makstakse, otsesm6ttes, istumise eest! Niipalju kui ma olen kokku puutunud riigiametitega ja palju kiidetud E-riigiga, on seal ikka k6vasti 2ra teha – anna vaid m6istust! Aga kust see m6istus peaks tulema kui riiki juhib parteibroiler, kes pole elus kunagi reaalset t66d teinud!? Lauslollus valitseb meie riiki! Valimissysteem vajab kardinaalset muutust!
Kuidas peremeheks saada? Kas taas mõisaid põletades ja kapitali ümber jagades või kantides?
valituks saamise nimel lubatakse kokku mida iganes ja pööbel muidugi võtab seda puhta kullana. Haugi mälu on tõesti inimestel.
Pööblile. Ega muud üle jää, kui et-kõigi maade proletaarlased, ühinege!
kahju meist eestlastest, tundub keda kunagi ühe mütsi alla ei saa ja oleme sellised orjameelsed,et laseme kõikke seda endale teha.Oleks meie riiki ausalt juhitud,jah arvan,et oleksime selle 20 ja rohkem aastaga palju kõrgemal tasemel.Leian ka et rahva mälu on kahjuks liiga lühike ,et jällegi annavad oma hääle kuhugile sinna ,mis viib meid viimase viie riigi hulka tagapoolt ,kahjuks.Aga tõesti tekib küsimus,keda siin saab üldse usaldada,millist erakonda,…..väga suure suuga lubajad kõik aga tegijaid pole kuskil!
Kus on teie mets ja kus on teie maa?
LINN SAAB KÕIK MAALT, isegi inimesed.
Tuleb vähendada neid madalapalgalisi töökohti mida täidavad kvalifikatsioonita inimesed või siis endale rakendust mitteleidvate filosoofide ja filoloogide hordid ning suurendada nende töökohtade arvu mis vajavad kvalifitseeritud tööjõudu ongi hästitasustatud nii meil kui mujal. Vaesed ja suhteliselt vaesed jäävad alati, selle vastu lihtsalt ei saa. Suhteliselt vaeseid on Soomes näiteks 600 000 inimest, see ei tähenda kohe et Soome oleks vaene ja närune maa.
sündinud vaeseks, paratamatu
ei ole paratamatu. mina sündisin vaeseks ja enam ei ole seda. rikas ka ei ole aga vaene kindlasti mitte
Vanurid ja hilises keskeas inimesed istuvad oma maa- ja metsanutsu otsas, kui nad seda juba ülesostjatele pole müünud, ja on tähtsad peremehed. Millega noored peremeesteks hakkavad? Raha ka pole, et seda osta. Hea targutada
Kui vaadata asju kaugelt, siis saab kätte üdpildi aga kaovad ära detailid.
Kui vaadata asju lähedalt, siis näeme üksikasju aga kaob ära üldpilt.
Jutt on siis mõistes miinimumpalk (mis on eri riikides ka täiesti erinevat tõlgendatav), Eesti on aga Euroopas, nii geograafliselt, kui ka poliitiliselt – milline on aga see ühisos kõikjal Euroopas selle miinimumpalga suhtes?
Selleks ühisosaks on Euroopa sotsiaalharta, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 1998. aasta 4. mail.:
Artikkel 4. Õigus saada õiglast töötasu
Et rakendada tulemuslikult õigust saada õiglast töötasu, kohustuvad lepingupooled:
1. tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme;
2. tunnustama töötajate õigust saada ületunnitöö eest suuremat tasu, tehes teatud juhtudel erandeid;
3. tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu;
4. tunnustama kõigi töötajate õigust saada töösuhte lõpetamisest teada teatud kindel aeg enne seda;
5. lubama palgast maha arvata vaid siseriiklike õigusaktide või kollektiivlepingute või vahekohtuotsustega määratud tingimustel ja ulatuses.
Nende õiguste rakendamine saavutatakse vabalt sõlmitud kollektiivlepingute, riikliku palgaregulatsioonimehhanismi või muude riigi oludele vastavate vahenditega.
Kena! aga kus on ¿ ?
¿ on siin:
…§ 2. Ratifitseerimisel tunnistab Eesti Vabariik harta III osa artikli A lõike 1 punktide b ja c sätete kohaselt end seotuks harta II osa järgmiste sätetega:
1) artikkel 1. Õigus tööle (lõiked 1–4, täielikult);
2) artikkel 2. Õigus õiglastele töötingimustele (lõiked 1–3, 5–7);
3) artikkel 3. Õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes (lõiked 1–3);
4) artikkel 4. Õigus saada õiglast töötasu (lõiked 2, 3, 4, 5);
5) artikkel 5. Õigus ühineda (täielikult);…
https://www.riigiteataja.ee/akt/229052012002
Eesti Vabariik ei tunnusta töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme!
Just sellise olukorra tõttu saavadki erakonnad rahvast lollitada — neil on vaja probleemi, millega tegelda või näidelda tegevust. Nagu Reformierakonna ettepanek luua riiklik hambaraviprogramm 1. jaanuarist 2016. See oleks ju hea idee, kui Reformierakond ise poleks Haigekassa ja Töötukassa reseve alates 2012 aastast riigieelarves muuks otstarbeks kasutusele võtnud. Näiteks aastal 2013 võeti umbes 25 miljonit eurot haigekassalt. 2016 kavatseb VARAS hakata varastatut tagastama ja meie peame veel vargale tänulikud olema. SUUR AITÄHH!!!
PS.
Kas sügissaarlane Pajumõisas Tõnu Vare ja Eesti Ametühingute Keskliidu hääletoru Tõnu Vare on üks ja sama inimene?
Kui JAH, siis on küll väga ”huvitav” olukord:
”…häid suhteid ka rahvusvahelisel tasandil.
Alampalk ületähtsustatud
Küsimuse peale, milles seisneb tema hinnangul täna ametiühingute suurim probleem, tõdes Vare, et tal on liiga vara selliseid järeldusi teha. “Olen töötanud keskliidus keskliidu tasandi küsimustega, aga haruliidu tasand on mulle veel võõras,” ütles ta.
“Ametiühingute mõjusus seisab sajal jalal, millest olulisimad on muidugi liikmeskond ja võime pidada tulemuslikult kollektiivläbirääkimisi nii riigi kui ka haruliitude tasandil,” ütles Vare. “Täna saan aga omast arvamusest öelda, et muude sotsiaalsete tagatistega võrreldes pööratakse alampalgale liiga suurt rõhku,” leidis ta.
Volli jut jumala õige!Loen tema kommentaare huviga,sest kõik on toodud vastavalt eelnevate artiklite ja paragraafidega.Kaasmaalased võtke seda asja ikka valimistel tõsiselt,keda valida.Ehkki mina ise ei tea veel,keda saab üldse siin veel usaldada?On ju tõesti kirjas ka riigi kohustused oma inimeste ees aga miks ei täida riik oma kohustusi,ainult tühjad lubadused!Tervishoid on meil pea olematu ja siis kui kuuled kuhu kaovad haigekassa rahad siis see on küll juba liig mis liid!Kaua võib neil lasta seda kõikke teha?
ma pole seda projekti endale veel selgeks teinud