Möödunud aasta 23. märtsil toetasid ettevõtjad Saaremaa ettevõtjate liidu üldkogul üksmeelselt ühe omavalitsuse ideed Saaremaal. Mullu 5. juunil toetas SEL-i juhatus ühtse Saaremaa ideed Saaremaa ettevõtjate liidu ja Kuressaare linnapea ühisarutelul.
Mida Saaremaa ettevõtja tahab ja vajab? Kaks tähtsamat märksõna on siin “üks omavalitsus” ja “kvaliteetsed transpordiühendused”. Esimene neist on eriti aktuaalne viimastel aastatel, teine on olnud aga läbi aegade.
Suure sõnal suurem jõud
Paari nädala eest korraldas ettevõtjate liit ühisseminari, kus lisaks saarlastele osalesid koostöögrupid Hiiumaalt, minister, maavanemad.
Rääkisime nii lennu- kui ka laevaliiklusest, mis on oluline teema nii Saaremaa kui ka Hiiumaa jaoks. Et koostöö piirkondade – Hiiumaa ja Saaremaa – vahel toimiks kõige paremini, peab see olema terviklik. Ja kõige paremat koostööd saab teha läbi ühe omavalitsuse.
Ühe omavalitsuse korral oleks Saaremaa sõna jõud suurem, Saaremaa häält rohkem kuulda. Piltlikult öeldes: kui Saaremaal oleks kuningas, siis kõlaks tema sõna üle Eesti ja ka rahvusvaheliselt väga võimsalt.
Praegu ei leidu Saare maakonnas aga ühtki organisatsiooni ega inimest, kelle sõna oleks piisavalt kaalukas. Teisiti oleks lood siis, kui meil oleks üks suur omavalitsus ja arvamust avaldaks selle juht. Nii nagu majandusministeeriumi esindajad Triigi–Sõru laevaliini puudutaval hiidlaste ja saarlaste ühisel arutelul meile ütlesid: “Te ajate nüüd oma õiget asja. Kui ühe väikese omavalitsuse juht tuleb ministeeriumisse, ei võeta teda nii tõsiselt. Nüüd, mil te olete oma mõtted ja ideed grupeerinud ja neid kõigi poolt ühisena ette kannate, on teie sõnal oluliselt tugevam jõud.”
Ettevõtjad vajavad visiooni kogu regiooni kohta, positiivset kuvandit, edumeelset ja arengule motiveeritud keskkonda.
Näited, kus üks omavalitsus oleks kohe jõuliselt maakonnaülese seisukoha kujundanud, nagu ei meenugi, sest kõik tegutsevad oma väikeses liivakastis.
Kas keegi on tundnud huvi, milline laev tuleb Triigi–Sõru liinile? Kas tegemist on pelgalt Euroopa Liidu raha ärakasutamisega või panustatakse suursaarte ühise efektiivse majandusruumi heaks?
Riik tahab kohe sõlmida lepingu Saaremaa ja Hiiumaa vahet sõitma hakkava laeva ehitamiseks. See laev oleks aga koopia valmivast Vormsi laevast ja Kihnu laevast.
Kuna riik pidi ehitama kaks laeva ja optsioon oli ka kolmandale, siis otsustati ehitada samasugune laev Saaremaa ja Hiiumaa vahelise ühenduse jaoks. Mis sest, et uus laev mahutaks neljandiku vähem sõidukeid kui mahutab praegu sõitev.
Mitte ükski omavalitsus ei ole aga huvi tundnud, mis laev ja millal Triigi–Sõru liinile tuleb. See näitabki, et vallavanemad tegelevad kõik oma asjadega ega vaata suurt pilti. Maavanemal on aga paraku pigem järelevalve roll.
See on lihtne näide, kuidas Euroopa Liidu raha on vaja iga hinna eest ära kasutada, kuigi korralikult läbi mõelduna annaks see samm nii meie kui ka Hiiu maakonnale võimsa arengumootori, arenguperspektiivi, looks kvaliteetse ühenduse.
Nüüd võib aga juhtuda, et liinile tuleb hoopis väiksem laev, mis mahutab vähem sõidukeid.
Loodame, et ministeeriumile saadetud kiri ühisarutelu seisukohtadega Saaremaa ja Hiiumaa vahet liikuma hakkava laeva osas aitab olukorda parandada enne, kui lepingud sõlmitakse.
Teine oluline teema on meie ettevõtjate jaoks lennuliikluse arenguvõimalus ning selles valdkonnas on vaja tegutseda kohe. Ent siingi on eeldus üks tugev omavalitsus. Et Saare maakonna kui terviku arengu eest seistaks ühiselt, mitte ei tegutsetaks igaüks oma liivakastis.
Lennuliiklus ei kannata kriitikat
Praegune lennuliiklus ei kannata kriitikat ei Saaremaal ega Hiiumaal. Lennugraafik on hõre ja ebastabiilne. Minister ise on käinud välja mõtte lasta ehitada lennukid väikeste liinide tarbeks. Vaadakem Tartut, Pärnut, Kärdlat ja Kuressaaret – kõik need on maailma mõistes küll väikelinnad, ent vajavad samuti kvaliteetset lennuühendust. Kvaliteetse ühenduse tagamiseks on aga vaja täisprogrammi ning seda, et asjaga tegelema hakataks. Praegu on just õige hetk seljad kokku panna, et kontseptsioon kiiresti välja töötada ja Euroopa Liidu raha abil käima lükata.
Suurepäraste ühenduste ja läbimõeldud transpordisüsteemi kõrval on ettevõtjale tähtis ka maa soetamise võimalus ja see, et arendataks investeeringuga kaasnevat taristut.
Tänu sellele, et Kuressaares valmistati spetsiaalselt ette planeeringuid, pakuti neid investoritele, ehitati hotellid Rüütli ja Georg Ots, hiljem Trelleborgi tehas.
Linnal on veel mitmeid häid näiteid, kus planeeringuid on ette valmistatud, et investori jaoks oleks olemas nii-öelda valmis pakett tegutsemiseks. Tähtis on aga, et sellised võimalused loodaks kogu maakonnas. Seetõttu tuleks kogu pilti tervikuna vaadata.
Terve maakonna peale võiks olla üks kõiki tugiteenuseid ja nõu pakkuv ettevõtluskeskus, nii alustavate kui ka juba tegutsevate ettevõtete jaoks. Nagu praegu tegutsev Saaremaa arenduskeskus, ent veelgi rohkemate võimalustega. Kindlasti oleks vaja elektroonilist teeninduskeskkonda, kust kõikvõimalike küsimuste korral abi leida.
Saaremaa tõmbekeskus on kahtlemata Kuressaare. Kuna ettevõtja liigub veelgi intensiivsemalt kui tavainimene, on oluline, et ta saaks parima ja kvaliteetseima teenuse Saaremaal ühest kohast. Kuressaarest.
Läbi aegade on killustatud kogukondadest üle sõidetud või neid oma tahtele allutatud. Ajaloopildis on võitjad ikka suured.
Urmas Treieli sõnavõtust maakonna omavalitsuste ja riigi esindajate ning ettevõtjate kohtumisel Lümanda vallas 7. novembril.
Urmas Treiel
Saaremaa ettevõtjate liidu aseesimees, OÜ Väinamere Liinid juhataja
Vallajuhid, ärgake!
Kuulasin, kuidas päeva esimesel poolel räägiti valdade ühinemise vajalikkusest – täpselt sama jutt, mida on juba ca kaks aastat räägitud. Ja nüüd, päeva teisel poolel kuulen, mida räägivad valdade esindajad ühinemisest. Mul tekkis küsimus, kas te tulite siia lihtsalt kuulama ja aega parajaks tegema või te kuulete ka midagi ja hakkate lahendusi otsima, kuidas tulevikus edasi minna.
Ettevõtjate liidu esindaja Urmas Treiel ütles oma sõnavõtus, et kõik liitu kuuluvad ettevõtjad on enne olnud seda meelt ja on jätkuvalt ka praegu, et kindlasti peaks olema üks ühtne Saaremaa omavalitsus. Miks te ei kuule? Ärgake üles!
Kust kohast tulevad valdade tulud? Need tulevad ettevõtjatelt, nemad annavad meie inimestele tööd, nemad maksavad makse, sealt tuleb valdade tulu. Mõelge, mis saab viie aasta pärast, mis kümne, mis kahekümne aasta pärast. Ärge vaadake ainult oma nina ette, vaadake kaugemale, mõelge, mida on võimalik saavutada ühtse Saaremaana.
Räägite siin, et oleks vaja teha uuringuid ühinemise kohta. Kes neid meie eest teeb? Me ise peame neid tegema, meie teame, mis olukord on meie vallas, paneme plussid ja miinused kokku ja otsustame, mis on parim terve Saaremaa jaoks. Ärgake ometi üles!
Ülar Tänak
Kärla vallavolikogu esimees, ettevõtja
Loading ...
Tänakust paremini annab öelda!
Kahjuks on suurem osa vallavanematest oma ettenägemisvõimes nii piiratud, et siit midagi erilist loota pole. Aga Treielil ja Tänakul on õigus. Hea, et vähemalt välja ütlesid ja kõval häälel.
Need vallajuhid ju jäävadki niisama hämama. Neid huvitab ainult nende isiklik mõnus soe amet. Sellistel üritustel puudub igasugune mõte. Valdade ühinemine tuleb ära teha riigi poolt ja otsekohe! Selline venitamine ei ole ainult naljakas, see on tegelikult kuritegelik!
Hea konkreetne sõnavõtt. Juba ammu ju näha ja tunda, et üks omavalitsus peaks olema. Küll on kõvasti aega surnuks löödud selle üle arutledes. Elu on väga palju muutunud sest ajast, kui vallad paika said. Kõik asjad ei ole paremuse poole läinud ega lähe ka edaspidi, kuid üks tugev ja pädev omavalitsus oleks lootustandvam, kui praegune olukord.
On jäänud kõlama, et valdade ühendamine tuleb teha riigi poolt. Aga sama riik tõmbab saarlasi ja hiidlasi üritades liinile panna väiksema laeva, korraldades olematut lennuühendust,vähendab bussiliine. Mis annab kindluse, et riigi poolt läbiviidud reform toimub inimeste huvides. Kahjuks ei ole riigis läbiviidud ühtegi positiivsete tagajärgedega (politsei,piirivalve, pääste, koolid, haigekassa jne) reformi. See on praktika mis hirmutab. Kindlasti istub see suurte silmadega Saaremaa kunn, sest muidu on suurt pilti raske näha, poliitilisel ametikohal. Ja kui ta satub pealinna Saaremaa asja ajama ning talle kontoris sügavalt silma vaadatakse laseb kunn oma suured kõrvad lonti ja tuleb nukralt tagasi. Seks korraks asi aetud. Alati on lihtsam suhelda ühe inimesega ja vajadusel on tema mõjutamine ka lihtsam. Kas kõik muud koostöövariandid on ennast ammendanud? Vaevalt. Kas suurevalla ettevõtjad on suutlikumad, kui täna? Kas inimeste elatustase tõuseb? Vaevalt tänane ettevõtja peale ühinemist ruttab palku tõstma. Ei maksaks rääkida ka suuremast investeeringuvõimekusest, millest võidavad kõik. Kõik ei saa kunagi võita. Alati peab keegi ka kahjuks kaotama. Ja paraku kaotajaks on ikkagi inimene tavaliselt maainimene. Kas riik on üldse huvitatud tugevast partnerist? Kõlavam hääl on ju olemas linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu näol olemas. Kahjuks ei arvestata sellega päriselt. Aga üks on selge – suure grupi inimeste elu muutvaid reforme ei ole võimalik vabatahtlikult korraldada, seni on aga kahjuks ikkagi lahti rääkimata jäänud ühinemise tegelik eesmärk. Jõudu Saaremaa asja ajamisel – kas koos või eraldi pole vahet, aga rääkida tuleb ühte juttu ja sammuda ühes taktis.
siis algavad jälle uuringud, nagu on aastaid uuritud silla vajalikkust ja ei ole jõutud kuhugi mujale, kui et jääme võibolla ka praamidest ilma. Meie riigiametnikud on jõuetud.
Nii Treiali, kui ka Tänaku kriitika on väga kallutatud, süüdi on kõiges omavalitsusjuhid.
Juttu ei ole meie maavalitsuse tööst, mida juhib maavanem. Kas keegi suudab lahti seletada nende institutsioonide rolli?
Maavalitsus on riikliku järelvalve organ, sisuliselt. Kui on küsimusi maavalitsuste või maavanemate ülesannete kohta, siis loe Vabariigi Valitsuse seadust. Peatükk 6 “Maavanem ja maavalitsus”, § 83-§92 põhiliselt.
Seega on maavalitsus kehv järelvalvaja ning lennu-, laeva-, ja bussiliikluse läbikukkunud korraldaja olnud. Mis takistab maavalitsusel tugevat sõna Tallinnas Saaremaa kaitseks teha? Tegelikult taandub kõik riigi rahakoti kasinusele ja nõrkusele sedagi oma ülisuure ametnikkonnaga opereerida. Aeg on teha riigireform koos kov-de optimeerimisega. Kärgime väikeste peale, suurte peale ei julge hingatagi!
Mis puutub siia maavalitsus! Näe kolm valda siin ühinesid meil siin ilma maavalitsuseta nagu naksti ära. Asi on tahtmises ja praegused vallajuhid lihtsalt ei taha, sest siis kaob võim, soe koht ja võimalus endale kasulikult asjadega susserdada. Naljakas on see uurimise vajalikkuse jutt, no mida siin uurida ja ette ennustada. Selge on see, et asi on juba nii hull, et ühinemisega küll enam midagi hullemaks minna ei saa.
No ühinesid kolm valda, mis sellest siis paremuse poole muutus?
Vaadake teisipäeviti “naabriplikat”, tegelikult elu nii käibki
Naiivne on loota,et 2-3 valla ühinemine on Saaremaa jaoks mingi lahendus. Lahendus on ikkagi ühe tugeva omavalitsuse tekkimine,mis kannaks kogu Saaremaa olukorra ja arengu eest vastutust. Kas siis peab rahulikult ootama,millal Saaremaa tööjõulistest inimestest tühjaks jookseb,kusjuures tänased väikesed vallad ei suuda seda mingil kombel peatada? Kas siis peab ootama,et Kuressaare linn lakkaks olemast tõmbekeskus ja kogu Saaremaa arengu mootor? Täna on veel võimalik midagi ära teha.
Naiivne on loota, et sisemiste piiride kadumisega ja üksnes merega piirnevus väljarände peatab. Palun loe ülalt Alexi kommentaari. See võtab tabavalt praeguse olukorra ja kõhklused kokku.
Kes otsustab? Volikogu!
Kes on volikogude liikmed?
Kohalikud ettevõtjad!
Miks Te siis tee ise midagi?
Mis on valdade ühinemise eesmärk?
Tõsta omavalitsuste haldussuutlikkust. Suurem omavalitsus = suurem haldussuutlikkus.
Eesmärk on, et valitsemisele kuluks proportinaalselt vähem raha ja osutavate teenuste kvaliteet oleks parem.
Inimeste äravoolu takistab ainult ettevõtluse arendamine, ehk mida rohkem on ettevõtjaid (töökohti), seda rohkem on inimesi.
Ehk kui me tahame, et saar päris tühjaks ei jookseks, siis on vaja toetada ettevõtjaid, kes loovad ka töökohti.
Asi ei ole Saaremaal kinni. Kogu õhtumaal, ka Sakasmaal on sündivus vähenenud väga kiiresti.
Kogu Euroopas jäävad maapiirkonnad järjest tühjemaks. Eestis on seis rahvastikuga veel halvem, kuna viimase iseseisvusaja on valitsenud üliliberaalne majandusmudel lisaks naaberriikudesse diplomaatiliselt üsna jabur suhtumine. Kui palju on Saksamaal praegu elanikke ja nad on mures. Kui palju on meil elanikke ja me ütleme, et kõik on liigagi hästi. Tasub kuulda näiteks Soome presidenti- midagi sellist, et kasakas võtab ripakil asja ära. St. riik peab olema hoitud. Kas meie riik on ikka hoitud, kui riigipiir on selline nagu ta on ja me räägime häbenemata palgavaesusest.
Äraminek toimub ikka palganumbri olematu suuruse ja saaremaise elukalliduse tõttu. Miks peaks saarlane tahtma saarlastest ettevõtjate madalalt tasustatud tööori olla? Asi ei ole ainult kvantiteedis
Et koostöö piirkondade – Hiiumaa ja Saaremaa – vahel toimiks kõige paremini, peab see olema terviklik. Ja kõige paremat koostööd saab teha läbi ühe omavalitsuse.
Aga vaatame piirkondi eraldi — ”merega piiratud tarkus”.
Jah, ”Praegu ei leidu Saare maakonnas aga ühtki organisatsiooni ega inimest, kelle sõna oleks piisavalt kaalukas”.
Saare Maakonnas suutis üks mees sandistada Saaremaa Omavalitsuste Liidu. Sama mees suutis paari aastaga teha teovõimetuks Saare Maavalitsuse. Aasta aega proovis likvideerida Saaremaal omavalitsusi ja nüüdseks on lisandunud soov likvideerida ka maakond. Praegu ei leidu Saare maakonnas aga ühtki organisatsiooni ega inimest, kelle sõna oleks piisavalt kaalukas, sest puudub koostöö ja ikka leidub keegi, kes töötab vastu — maakondliku omavalitsuste koostöö tasandil on hetkel kolm separatistiku omavalitsust, uuest aastast üks ”Krimmi rahvavabariik”, nimega Lääne Saare.
Quo vadis, Saaremaa?
???
Quo vadis, Hiiumaa?
3. oktoobril 2013 liitus „Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+“ 13 partnerit: Hiiu Maavalitsus, Kõrgessaare vallavalitsus, Kärdla Linnavalitsus, Käina vallavalitsus, SA Tuuru, Hiiumaa Ettevõtjate Liit, MTÜ Tantsumajakas, Ühendus Kodukant Hiiumaa, Hiiumaa Ametikool, MTÜ Hiiumaa Teabekapital, MTÜ Vanamees ja Kits, MTÜ Tobiase Selts, MTÜ Hiiumaa Ankur.
Strateegiaga liitunud organisatsioonid/institutsioonid moodustavad Hiiumaa Arengukogu, kes edaspidi juhib strateegia täiendamist ja muutmist. Esimesks ülesandeks on jätkata tööd tegevuskavaga. Täna nn laual olevad tegevused tuleb prioritiseerida ja koostada realistlik ning vastutustundlik tegevuskava koos võimalike rahastusallikate ja vastutjatega.
( http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-omavalitsuste-liidu-ja-hiiu-maavanema-ühispöördumine ) Kas Hiiu maakonnas on organisatsioon või inimene, kelle sõna oleks piisavalt kaalukas, ei oma tähtsust, kui hiidlased suudavad koostööd tehes, ühte jalga astudes, kindlas suunas liikuda!
Quo vadis, Saaremaa?
Meil on ju ka olemas näiteks ”Saare maakonna arengustrateegia 2020”. Tõstke mõttes käsi, kes seda vähemalt korra lugenudki on. Ja nüüd need, kes tutvunud vähemalt koostatava Saare maakonda katva maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadega? Aitähh!
Tulin mandrilt siia kaheksakümnendal, kui palgatase oli võrreldes mandril saadavaga rohkem kui kahekordne, ikka vähemuse poole. Olen pidanud rabama siin saaremaal töötades tunduvalt rohkem kui mandril sama raha teenides, ning ka siis oli nii nagu praegu, et lastekasvatusele minema pidav aeg kulus hoopis tööle. Nüüd on õnneks oma lapsed peale kõrgkoolide lõpetamist tagasi mandrile elama asunud ja ei unistagi siia tagasi tulemisest ning jällegi tänu seal makstavatele suurematele palkadele, kus kättesaadav summa jääb 2000€ kanti. Tahad veel suuremat palka, siis tuleb juba võõrsile kolida Palju on saaremaal sellise palgaga töökohti? Samuti ei ole vaja mandril muretseda, et pead kuni pensini ühe koha peal töötama, sest mujale minna pole kuhugi. Vaevalt, et siin kellegi unistus on 40 aastat kummijullasid pressida, või trükiplaate tinutada.
Igal juhul täitsa savi, kas neid valdu liidetakse või lahutatakse aga seni kuni ettevõtjad ei suuda palku tõsta ning uusi atraktiivseid töökohti luua, siis rahva väljarännet ei pidurda ka üks omavalitsus.
aga meretarkus väidab, et pidurdab küll
Milleks ettevõtjale üks omavalitsus? Parvalevaliikluse seisukohtadeks? Ettevõtjad toetavad enamuses püsiühendust nagu ka ülejäänud saarerahvas.
Ainuke kes ettevõtjatest seda ühte kontrollitavat omavalitsust vajab on nende kahe “ettevõtja” tööandja