Naiskodukaitsjad korjasid tankitõrjumisel allkirju (3)

ALLKIRJU KORJAMAS: Naiskodukaitsjad Ellen Kask ja Tiiu Naagel. Piirivalve taastamise toetuseks anti Koguvas 43 allkirja. Foto: Tambet Allik

ALLKIRJU KORJAMAS: Naiskodukaitsjad Ellen Kask ja Tiiu Naagel. Piirivalve taastamise toetuseks anti Koguvas 43 allkirja. Foto: Tambet Allik

Kuigi Muhus Koguva karjääris toimunud tankitõrje laskeharjutusel koguti allkirju piirivalve taastamiseks, kinnitas Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora, et see aktsioon on vabatahtlike isikute omaalgatus, mitte tema antud käsk.

“Põhimõtteliselt toetan minagi piirivalve taastamist eraldi organisatsioonina ja ma andsin ka sellele pöördumisele allkirja,” kinnitas Moora.

Kommentaariks ütles malevapealik nii palju, et Eesti saarte kaitsevajadust arvestades on selline algatus vajalik.

Läänepoolne merepiir

“Euroopa Liidus olles on ära unustatud, et Eesti välispiir on ka meie läänepoolne merepiir. Saartel asus eraldi merevalvekeskus ja on praegugi hulk mereseireradareid, kuid ei ole enam mehitatud struktuuri, kes meie välispiiri kaitseks ja piiririkkumistele vahetult reageeriks,” meenutas Moora lihtsat tõde.

Praeguses olukorras tuleb otsustada, kes seda ülesannet siis täidab ja milline struktuur vajadusel mehitatud piirivalve tagab.

“Võiksime näiteks eeskuju võtta ka sel suvel Saaremaal meiega ühistel sadamakaitseõppustel osalenud Taani Merekodukaitse struktuurist ja ülesannetest,” selgitas Moora. Taanis on vabatahtlikul Merekodukaitsel täita tema sõnul väga oluline roll nii oma riigi piirivalve kui ka päästeteenistuste toetamisel. Taani usaldab oma vabatahtlikke struktuure ja on neile hankinud ka korralikud laevad ja tehnika.

“Sihipärase arengu ja väljaõppe tulemusel saavad meie vabatahtlikud hakkama tankitõrjeallüksuste moodustamisega, saame ka mereliste ülesannete täitmisega hakkama. Mereharidusega ja laevajuhipaberitega liikmeid on Saaremaa malevas piisavalt,” lisas malevapealik.

Sõjaväestatud piirivalve ja varem piirivalve koosseisus eksisteerinud ajateenistuse likvideerimine oli Moora meelest viga. Koos piirivalve taastamisega tuleks taastada ka ajateenistus piirivalve juures. Ajateenijad sobiksid hästi patrullteenistusse.

Näiteks Saare maakonnas tagas piirivalvekordonite olemasolu suhteliselt inimtühjas Sõrve ja Undva piirkonnas varem ka mitmele kohalikule mehele vajalikud töökohad ja sellega sisuliselt ka riigivõimu kohaloleku oma piiridel.

Ajateenistuse jooksul väljaõppe läbinud reservväelastest saaks kriisi korral taas moodustada vajaliku isikkoosseisu reservi täiendavalt vajaminevate piirivalveüksuste mehitamiseks.

Siin saaks rakendada ka saartelt pärit noori. Ajateenistuse ülesanne ongi malevapealiku sõnul ettevalmistus teenistuseks reservis ja piiride kaitseks on väga oluline, et rakendatud on ka kohalikud elanikud.

Riiki on vaja kaitsta

“Kriisiolukorras tuleb tagada reservkoosseisud mitmetele siseministeeriumi alluvuses olevatele riigiasutustele, ja mitte ainult riigipiiri kaitseks,” märkis Moora.

Praegu on rahvusvahelised pinged kasvanud ja tuleb teha vajalikke otsuseid riigikaitselise valmisoleku tõstmiseks. Varasemas riigikaitse plaanis nähti ette, et sõjategevuse korral allutatakse rahu ajal siseministeeriumi alluvuses loodud sõjaväestatud piirivalveüksused kaitseväe juhatajale.

“Piirivalve eraldi organisatsioonina likvideeriti heas usus, et varsti sõlmitakse EL-i eestvõttel Venemaaga viisavabadus. Sinna me aga jõudnud ei ole, praeguseks on Euroopa Liit Venemaa jaoks juba vaenlaste nimekirjas ja viisavabadusest enam ei räägita. Meil on aeg teha omapoolsed järeldused riigi kaitseks,” võttis kolonelleitnant Moora teema kokku.


 

Koguvas tulistati tankitõrjerelvadest

Laupäeval Koguva karjääris toimunud laskeharjutus tankitõrjerelvadest läks igati korda, kinnitas Kristjan Moora.

“Täitsime maleva lahingüksustesse kuuluvate tankitõrjelaskurite praktiliseks väljaõppeks määratud ülesanded. Laskeharjutust jälginud pealtvaatajad, keda oli päeva jooksul kokku ligi sada inimest, said ülevaate meie lahingvõimekusest. Külastajatele Kaitseliidu kulul tellitud saiad-pirukad ja sada portsjonit sõdurisuppi said täpselt otsa, puudu ei tulnud ja üle ka ei jäänud,” rääkis Moora.

Päeva tähtsaim ülesanne oli tema sõnul siiski laskurite väljaõpe, kasutades maleva tankitõrjerelvi: 90-millimeetrist tankitõrjekahurit ja õlalt lastavaid tankitõrje granaadiheitjaid B-300 ja Instalaza.

“Kõik mehed, kes pidid väljaõppe läbima, said teha vähemalt ühe lasu ja mõned ka kaks,” selgitas malevapealik. Ta lisas, et enne päris lahingumoonaga laskmist harjutati sihtimist ja laskmist relva treeningkomplektis kasutatava alakaliibrilise moonaga.

Kuna tankitõrjerelvade lahingumoon on väga kallis, on väljaõppe otstarbel kasutatava laskemoona kogused piiratud.

Ühe lasu konkreetset hinda on praeguses vääringus keeruline määrata, sest väljaõppeks kasutatav laskemoon on soetatud aastate eest ja vahepeal laos seisnud. “Rootsist saadud tankitõrjekahurite mürske näiteks praegu ei toodetagi. Kui tankitõrjerelvade lahingumoona tänapäevaste hindadega tellida, käiks jutt ilmselt tuhandetest eurodest ühe lasu eest,” pakkus Moora.

Kui Eesti relvatellimusi eraldi käsitleda, siis oleksid kogused nii väikesed, et nende hind kujuneks ülikõrgeks. “Tulevikus peaksime relvasüsteemide hangetel osalema koos mõne meie liitlasriigiga. Näiteks tegime seda õhuseireradarite ostmisel koos Soomega, kui Eesti ostis kooshangitud 14 radarist kaks, mis meile tähendas sisuliselt kaht radarit ühe hinnaga. Lahingumoona ostmisel peaksime samuti tegema koostööd nende riikidega, kes meile ohu korral reaalselt appi tulevad ja kellega sarnaseid relvasüsteeme tasub meil omada. See oleks NATO tasandil ühiste planeeringute küsimus,” arutles Moora tuleviku üle.

Saaremaa maleva järgmine avaliku üritusena korraldatav laskeharjutus toimub Koguva karjääris kevadel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 752 korda, sh täna 1)