Saarte koostöökogu otsustusõigus läheb PRIA kätte (5)

MÕRU PILL: Aastaid Saarte koostöökogu juhtinud Koit Kelder möönab, et Leaderi liikumine on oma kohapealset otsustusõigust kaotamas. Foto: Raul Vinni

MÕRU PILL: Aastaid Saarte koostöökogu juhtinud Koit Kelder möönab, et Leaderi liikumine on oma kohapealset otsustusõigust kaotamas. Foto: Raul Vinni

Leaderi tegevusgruppide roll toetusraha jagamisel väheneb, kuna alanud eelarveperioodil läheb rahajagamisel viimase sõna õigus üle PRIA-le.

Uuel eelarveperioodil ei langeta kohalikud tegevusgrupid nagu Saarte koostöökogu enam ise haldusotsust, vaid teevad PRIA-le taotluse rahuldamise või mitterahuldamise ettepaneku.

Kuigi põllumajandusministeerium väidab, et reaalne otsustamine rahajagamise üle kohalikul tasandil jääb sisuliselt ka edaspidi kohalikele tegevusgruppidele, pole mitte kõik asjassepuutuvad selle väitega täielikult nõus.

MTÜ Eesti Leader Liit tegvjuht Piret Leskova ütles, et ühest küljest vabanevad seni haldusorganitena tegutsenud tegevusgrupid nüüdsest taotlejatele saadetavate töömahukatest motiveeritud vastuste koostamisest, kuid teisalt võib ikkagi suureneda PRIA roll toetusraha jagamisel. “Teoorias ei tohiks muudatus iseotsustamise õigust vähendada, aga kui nüüd möödunud perioodi praktikale mõelda, siis kurb küll öelda, aga mingil põhjusel sekkus PRIA teatud kohtades tihtilugu,” rääkis Leskova, kelle sõnul tekkisid erimeelsused enamasti küsimuses, kust läheb kogukonnateenus üle äriks.

Saarte koostöökogu endine tegevjuht Koit Kelder ütles, et Leaderi mõte on sotsiaalne kontroll ja vastutus – kohapealsed inimesed otsustavad ja kohapealsed inimesed peavad ise üksteisele silma vaatama. “See pool muutub nüüd kindlasti nõrgemaks,” nentis Kelder. “Tegevusgrupp on lihtsalt ettepaneku tegija ja lõplik otsus sünnib kuskil mujal.”

Samuti pidas Kelder Leaderi juures oluliseks, et otsustaja pidi olema ka vastutaja. “Põhimõtteliselt võis igaüks tulla ja võtta Keldril nööbist kinni ja öelda, et mis jama ta seal korraldas. Aga edaspidi hajub see ära: öeldakse lihtsalt, sorry, PRIA otsustab, ja see läheb Leaderi algse loogikaga vastuollu,” rääkis Kelder.

Endine tegevjuht lausus, et praegu on tegevusgruppidel oma strateegia elluviimisel suurem kontroll kui tulevikus. “Me siin praegu koostame strateegiat, mõtleme välja, mida meil vaja on, aga lõpuks hinnatakse vajalikkust kuskil mujal, kus ei ole seda strateegiat isegi loetud,” selgitas Kelder.

Koit Kelderi sõnul saab ta tegelikult väga hästi aru, miks põllumajandusministeerium sellise muudatuse sisse viis. Haldusmenetluse reeglistikku järgides mattusid paari töötajaga tegevusgrupid paberimajanduse alla ja sugugi mitte kõigi 26 tegevusgrupi haldussuutlikkus polnud ühesuguse kvaliteediga.

“Seda praktikat, nagu nad nüüd juurutavad, on mujal Euroopas ka – see on lihtsam ning hoiab ära inimlikest eksimustest ja pahatahtlikkusest tulenevad jamad,” sõnas Kelder. “Praegu võib ju igaüks tegevusgruppide otsused vaidlustada, aga edaspidi jääb vaidlemine PRIA-le. 26 muutujat kaob võrrandist ära ja järele jääb üks palju lihtsam võrrand.”

See, kui palju jääb edaspidi järele saarlaste oma ettepanekutest PRIA-le, sõltub Keldri sõnul väga palju strateegia kvaliteedist, sellest, kui konkreetselt on seal välja toodud eesmärgid ja tegevus nende saavutamiseks. “Kui see strateegia on põllumajandusministeeriumi poolt heaks kiidetud ja PRIA poolt aktsepteeritud, siis on, mille pärast vaielda, on see siis taotleja või taotleja koos selle tegevusgrupiga.”


 

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban:

Võrreldes programmiperioodiga 2007–2013 on Leader-lähenemine Euroopa Liidu tasandil põhjalikumalt reguleeritud ja riigisiseselt on lisandunud mõned uued nõuded.

Suurem muudatus on see, et kuna kohalike tegevusgruppide ülesanded tulenevad EL-i õigusaktidest ja mingeid täiendavaid haldusülesandeid kohalikele tegevusgruppidele üle ei anta, siis haldusotsuse tegemise õigust kohalikele tegevusgruppidele seaduse kohaselt enam ei jää. Sellest tulenevalt ei sõlmita kohalike tegevusgruppidega ka halduslepinguid – neile ei anta üle täidesaatva riigivõimu volitusi.

EL-i õigusaktide kohaselt on kohalike tegevusgruppide ülesanne tegevuse valimine ja toetussumma kindlaksmääramine ning vajaduse korral pakkumiste suunamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele.

Liikmesriik peab PRIA ja kohalike tegevusgruppide vahel kindlaks määrama, kes projekte valib. Seetõttu on kohalike tegevusgruppide pädevus seaduses reguleeritud selliselt, et nad hindavad taotlusi ja teevad PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse määramise kohta.

PRIA pädevuses on teha nende taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, mille kohta on kohalik tegevusgrupp teinud taotluste paremusjärjestuse ja rahastamise ettepaneku. Analoogset skeemi kasutatakse ka Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava vastava toetuse puhul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 844 korda, sh täna 1)