Lümanda vallavolikogu liikme Margo Berensi firma OÜ Mert on segatud Lümanda vallas Koki külas septembri alguses avastatud liivavargusse, mida uurib keskkonnainspektsioon.
“Septembri alguses jäi paar inimest seal liivavargusega vahele,” kinnitas Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. “Kogus ei olnud suur, aga kuna tegu oli vargusega, tõi see kaasa kriminaalasja.”
Koki küla Koimla liivakarjääri kinnistul avastatud varguse uurimiseks alustas inspektsioon kriminaalmenetlust 9. septembril. Üleeile saadeti kriminaalasi edasi Lääne ringkonnaprokuratuurile. Menetlus toimub karistusseadustiku kahe paragrahvi alusel. Lisaks vargusele uuritakse looduskasutus- ja saasteloata tegutsemist, mis sisuliselt tähendab ebaseaduslikku kaevetööd.
Vargused toimunud aastaid
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Ermi sõnul on varastatud liiva kogus 63 m3. “Kahtlustus on esitatud kahele mehele. Keskkonnakahju on juba hüvitatud,” lisas Erm.
8600 m2 suurune kinnistu kuulub riigile ja on 100 protsenti mäetööstusmaa. Maa-ameti ortofotolt on näha, et kinnistule kaevatud auk on umbes 2500 m2 suur ja ulatub ka ümbritsevale reformimata maa-alale. Ortofoto on tehtud 23. mail 2012, mis tähendab, et liivavargused Koki külas on toimunud juba aastaid. Seda ütles üleeilses Saarte Hääles ka Koki karjääri läheduses elav keskkonnaametnik Kätlin Kallas, kes teavitas sellest keskkonnainspektsiooni juba aastaid tagasi, kuid tulemuseta.
Kes liiva varastasid, seda kohalikud täpselt öelda ei osanud. “Ei julge küll näpuga näidata, aga ma arvan, et võib-olla ehitusfirmad viivad siit liiva, aga ega keegi sellest rääkima tule,” ütles Koki külavanem Raivo Tarkmeel.
Tema isa, Kotlandi külas elav Väino Tarkmeel nentis, et kohalikud elanikud on karjäärist liiva vedanud aastakümneid ja seda tehakse edaspidigi. “Kust külamees siis liiva toob, kui vaja lapsele liivakasti panna või pliidi ehitamiseks segu teha?” imestas ta ja heitis vallavalitsusele ette, miks pole liivakarjääri vallale kaubeldud.
Lümanda vallavalitsus on küll varem huvi tundnud karjääri kinnistut ümbritseva reformimata maa vastu, kuid oktoobri lõpul teatas vallavalitsuse ehitus- ja maaspetsialist Andres Abna maa-ametile, et vald sellest enam huvitatud pole.
Saarte Hääle andmeil on keskkonnainspektsiooni uurimisosakond alates kriminaalasja algatamisest pidanud kirjavahetust maa-ametiga ja osaühinguga Mert, mis kuulub Lümanda ettevõtjale ja vallavolikogu liikmele Margo Berensile.
“Päring kriminaalasjas”, “vastus päringule kriminaalasjas”, “tehniline pass”, “liiva arve” on Merdiga peetud kirjavahetuse sisu. Kriminaalasjas on esitanud liiva eest tsiviilhagina rahalise nõude maa-amet.
Merdi omanik pole kursis
OÜ Mert omanik Margo Berens väitis Saarte Häälele, et ei tea Merdi nimel keskkonnainspektsiooniga peetud kirjavahetusest midagi. “Miks te minu käest küsite?” vastas ta kommentaaripalvele ja lõpetas kõne.
Maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens ütles Saarte Häälele, et Koimla liivakarjääri kinnisasi katastritunnusega on jäetud riigi omandisse ja registreeritud riigivara registris 12. aprillil 2001.
“Eesti maavarade komisjoni 21. mai 1997. a istungi protokollilise otsusega tunnistati Koimla senine liivamaardla materjal maa-aineseks ja otsustati karjääri ehitusliivavarud liivavarude bilansist kustutada,” lausus Jürgens. “Koimla karjääris praegu maavaravaru arvel ei ole. Varasema võimaliku kaevandustegevuse kohta maa-ametil informatsioon puudub.”
Agnes Jürgensi sõnul näitab ajalooliste kaartide rakendus, et 1989. aastal koostatud kaardil oli seal liivakarjäär maastikul olemas. Kõige vanem ortofoto on 1998. aastast ja ka seal on karjäär näha, kuid väiksemates piirides, kui praegusel fotol paistab.
Pärast liivavarguse avastamist palus keskkonnainspektsioon maa-ametil kui kinnistu valitsejal võtta meetmeid, vältimaks karjääriala edaspidist ebaseaduslikku kasutamist. Maa-amet kavatseb kinnistule viiva juurdepääsu sulgeda suurte kivide või betooniga ja panna püsti kaks hoiatusmärki, teatas oktoobris Lümanda vallale maa-ameti kinnisvara valitsemise büroo peaspetsialist Kadi Adson.
Kohalikud on sealt liiva kaevandanud juba üle saja aasta ja loodan, et lubatakse ka edaspidi.
Aga võõrastele ja eriti kommertslikel eesmärkidel on kurjast.
“Kust külamees siis liiva toob, kui vaja lapsele liivakasti panna või pliidi ehitamiseks segu teha?” imestas ta ja heitis vallavalitsusele ette, miks pole liivakarjääri vallale kaubeldud.
– Küll see vargamentaliteet on ikka inimestele sügavale sisse juurdunud.
See, et külamees peaks selle liiva (või savi)ostma , selle peale vargamentaliteediga külamees ja vargamentaliteediga kommijad loomulikult ei suuda tulla. Vargast külamees arvab, et kui karjäär kuuluks vallale, siis just kui oleks varastamine veidi eetilisem. Ere näide nõukogude inimese (lisaks pööbli ja moonaka) mõttemaailmast.
Võimalik, et sa ISE oled veel suurem vene aja igand ,kui minu hea tuttav Kadaka Väino Tarkmeel on. Muide, EESTI ajal, mitte praeguses kommunismist läbi imbunud ühiskonnas, olid ühiskarjamaad. Kindlasti olid ka muud võimalused ühiselt asja ette võtta. Ühesõnaga, elati elamise nimel, mitte ei pidanud sa iga liivakübeme eest tingimata maksma. Ja kui peakski maksma, siis miks pole vallavanem selle asja ära korraldanud. Praegu tehakse seda asja parema äranägemise järgi. Ma ei oska hinnata, kuipalju sealt võetud on, aga seda vara tuleks ainult vallaelanike enda tarbeks, aga mitte terve Saaremaa või EESTI ehituspaneelide tarbeks kasutama. SEE ON KINDEL.
Olev Ait
EIP
Väga küüniline on võrrelda ühistegevust labase varastamisega. Vargus jääb varguseks, mis tahes võimu ja korra ajal. Ei ole olemas selliseid mõisteid nagu eetiline vargus või aus vargus. Varas jääb vargaks alati. Kes varastas vene ajal see varastab ka täna nii nagu varastavad või hakkavad varastama ka tema järeltulijad – sest vargus on veres. Jääb mulje olew-poju jutust, et kui varastatakse enda tarbeks, siis on see tegevus on kuidagi lubatud või lausa eetiline. Mis siin ikka öelda, varas leiab alati põhjuse varastamiseks nagu joodik joomiseks.
Lõpetuseks – see jutt, et varastavad või varastasid on lihtsalt ühe tavalise varga eneseõigustus. Tegelikult ei varasta kaugeltki kõik inimesed, usun, et enamik inimesi siiski ei himusta võõra vara järele.
Eesti riik on eestlaste oma, kelle siis veel. Mis on riigivara, see on ju ka rahva oma, kes sellel maal elavad. Kuidas te saate meid vargaks tembeldada, ametnikud- eestlased, olgem inimesed omal maal ja siis lehvitage lippe ja laulge laule, kui ilus maa ja kui tore siin on elada. Riik kui selline ei tee ühelegi liivavargale liiga, eks need oleme ikka meie ise, eestlased. Kas kadedus või on need geenid nii tugevalt mõnda ametnikku rikkunud, et on igal sammul võimelised oma kaasmaalasele liiga tegema ja kaebama ja karistama. Ja siis me imestame, miks noored lahkuvad Eestist, miks nad ei tule maale elama, miks, miks…. Mereadru põlluväetiseks toomine on vargus, jälle mõne ametniku arvates, varsti tuleb siia elama järjekordne ametnik, kes arvab, et ka merevesi ja selle all olev liiv ja kivid kuuluvad riigile ja külarahvas, hoidke Pihlarannast eemale, äkki varastate midagi.
Kahjuks on kivid ja liiv mererannas riigiomand ja igaüks neid kiputada-kaevandada ei tohi.
Aga päriselus, mingu nad kõik ….
avalik rand kõige liiva ja kividega ongi riigi omand. Ja ma pole siiani kuulnud, et keegi lahkus Eestist seetõttu, et ei saanud liiva varastada.
Vähemalt oleme meie Pitneriga ausad, isegi väga ausad. Ah, et te ei usu või – no ärge uskuge siis.
ammu lännu, aga kellelegi teeb ikka liiga, ju siis tunneb, kus pind pitsitab….
Vald pole ju huvitatud seaduslikkusest, loe artiklit hoolega. Kui vallavalitsust huvitaks peale enese heaolu, siis poleks Atlaga probleeme, ega kaevandamistega jne.
Kätlin Kallas tehku oma tääd, vaid ärgu vehkigu oma rusikatega nüüd. Süüdimatu jutt.
on külarahvas liiva ostnud – kopameeste käest.
mis te Margos üksi süüdlast näete! Karala poolt tulevad kruusakoormad ja see ei ole küll Berensi töö!Sääl ikka teised mehed !Igaüks natuke ja natuke ja nii ta läheb !Vaadake ikka kõiksepealt oma õue!Ja kui ei saa vedada teid kaudu siis üle põldude ja mereäärt pidi saab ju ikka!Peaasi,et saaks!
juba terve päeva olen eesti õhku võtnud, ei tea kas riigivara vargus?
varas ei ole aga lihtsalt loll
Külarahvas räägib, et rahvamajas olevat üksvahe irpsa libe olnud ja naesed olevat proua vallavanaema käest küsinud, et miks ei liivatata. Ja siis kostis meie suur juht ja õpetaja vallavanem … meitel pole liiva. Kurrat minnud siis vargile sinna va KOKI kärjääri. Linnas mögisetakse iga libedama koha peale. Kui aga maal on üks käidavam koht liivata, siis vallavanemal pole liiva. Kas ta sonib ka unes? Sest ilmsi ta seda juba kindlasti teeb.
Olev Ait
EIP
Lümanda surnuaia tee on ummiktee. Kõik sissesõitnud on tagasipöördumise võimaluseta, sest tee on kitsas ja kui on lisaks keegi parkinud, siis seda raskemaks läheb tagasipöördumine. Jälle olevat see vallarahva, surnuaia külaliste soov-palve olnud kurtidele kõrvadele … meitel pole kruusa, liiva ju loomulikult pole.
Ja see vallavanem tahab vallavalitsuses ikka veel töötada.
Olev Ait
EIP
See surnuaial parkimine on tõesti halb.Eriti libedaga.KOrd vanaaasta õhtul jäin sinna kinni lume ja lira sisse .Oli juba imelik ,et jäängi koos autoga uut aastat ootama.Ümberkeeramiseks peab nõnda nökerdama.Ah jaa mind ikkagi aidati lõpuks!Ise jäin hätta.Nüüd oli parandatud küll aga kallak ikka päris tubli..Oh kuidas oleks sinna kruusa vaja täiteks.Aga no pole ju võtta.
Inimesed tahava elada ja mitte kusagil vene impeeriumi suguses mülkas. Natuke kruusa ja liiva läheb selleks ikka vahel TARIST. Aga mette ep vÖi. Koes sa sellega. Äkist ongi mÖni teelÖik liiga sile,
Olev Ait
EIP
Kui mingi valla maa-alal on mingi loodusvara, eriti liiv või savi, siis peaks ikka oma inimesed seda kasutada saama. Seda muidugi siis, kui see ei ole eramaa. Vallavanem oleks pidanud selle ammu ära reguleerima, kes, kuidas , kuipalju. Minu eramaal savivõtjaid ma ilma loata ei oota, kuigi kolhoosi ajal võeti ka seal savi. Igaljuhul on jama, kui need vähesedki inimesed , kes midagi teevad, peavad selle liiva mittelubamise tõttu millegi ehitamisest loobuma. Tehkem nii, et ka Lümanda vallas midagi toimub ja ei mängita lolli maavaradega.
Olev Ait
EIP
OH, See kadeduseuss on ikka üks võimas uss!
et varsti hakkate vikatiga niitma ja muid talupoja tarkusi tegema. Meil ei ole mõtet langeda lääne-eurooplase mannetule tasemele. Paneme enne pidurid peale ja igaüks, kes vajab Lümanda vallas mõistlikus koguses liiva, saab seda kas tasuta või väikse tasu eest Koki karjäärist.
Olev Ait
EIP