Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja saatnud eelnõu, mis tõstaks ümarpuitu vedavate veokite lubatud maksimaalse täismassi praeguselt 44 tonnilt 52 tonnini.
Massipiirangu tõstmisest tingitud kulude sääst puiduvedudel on hinnanguliselt kuni 10 miljonit eurot aastas, kuna iga-aastane läbisõit väheneks kuni 13 miljonit kilomeetrit. Lisaks tooks puidutranspordi lubatud täismassi suurendamine ja sellega seoses olev raskeveokite pargi läbisõidu vähenemine olemasolevate veomahtude juures, mis on 6,72 miljonit tonni aastas, kaasa õhku paisatava süsihappegaasi hulga vähenemise 22 protsendi võrra, kirjutab ministeerium eelnõu seletuskirjas.
Maanteeameti hinnangul suurendab koormusskeemi muutmine riigimaanteede sildade kahjusid. Halvas seisukorras või madala kandevõimega on 410 silda, mis vajavad täiendavat remonti, et lubada suurendatud liikluskoormust riigimaanteedel. Nende sildade ümberehituse maksumus on 104 miljonit eurot.
Loading ...
Pihutäis metsafirmasid võidaks 10 miljonit,riik aga kaotaks 104 ja rohkemgi, sest teetammid koosnevad meil muldkehast, mis vett imades paisub ning muutub pehmeks.Minu juhistaazi jooksul on eestis mitut lõiku KOLM korda kapitaalselt remonditud(Sangla raba näiteks), kehvi soopealseid lõike on küll ja veel, nendes kohtades tekib teetammi kiire häving.Poliitiliste otsustega teede kandevõimet ei suurenda,fakt.Külmunud teetammidel võiks siiski erandi teha.
suurem probleem on sildadega ja nende remont maksab väga palju. Kuna Maanteeameti värsked kontrollpuurimised näitasid meie uute teede kehva kvaliteeti, siis jääb arusaamatuks miks sellist eelnõud üldse arutatakse. Kas teeehitajad nii väga soovivad, et neil (uute) teede remonttööd kunagi otsa ei lõppeks? Vist küll. Küsimus on tegelikult meie lõpptoote kvaliteedis ja hinnas, täna müüakse meie toorpuitu ja puidutooteid piiri taha liiga madalate hindadega – kui suudad efektiivselt toota ja omad head müügikanalit, siis ei pea kogu aeg nuputama kuidas rohkem teenida tänu veidi väiksematele transpordikuludele. Täna erametsa omanik teab kui palju maksab tema puidutagavara ning õnneks RMK ei suuda rahuldada kõigi soovijate toormevajadust. Rääkimata sellest, et edaspidi RMK müügimahud (odava) kvaliteetpalgi osas vähenevad.
Ammu oleks aeg olnud see otsus teha! Tundub, et kütusemüüjate lobi on väiksemaks läinud, et sellised rohelised otsused läbi hakkavad minema? Milleks vedada kolm korda, kui sama koguse saab ära viia kahe korraga? Teenivad selle lisa veo pealt kõige rohkem varuosa-, rehvi- ja kütusemüüjad. Kaotavad metsaomanikud.
Ühte ma ei mõista – miks just ainult metsaveokitel?! Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleb sel juhul kõik raskeveokid raskemaks lubada (eeldusel muidugi, et teljed- ja nende koormused vastavad on). Kas tõesti kalluri-, tünnide-, furgoonide- jms raskusjõud kanduvad teele kuidagi erinevalt võrreldes puiduveokitega? Jah, tee-ehituse kvaliteediga on meil nagu on, kuid, päriselus liiguvad teedel juba ammu 50-tonnised ja raskemad masinad. Peapoint on lihtsalt selles, et see on hetkel nii magus riigikassa täitmise koht. Läbi trahvide siis. Metsafirmad lihtsalt on suutnud koonduda ja rohkem ”lobbystada”.
Hea tähelepanek.
PPA aktiviseerub ka just alati siis, kui lehmad piima hakkavad andma — täispaagiga Piimaka piimaaautod on ju juba tootja poolt nähtud Eesti teedel ülekaalus olema ning koheselt on ka PPA riigikassa täitjad kohal — piimaauto graafik on ju rohkem paigas, kui riigieelarve.