Andmekaitse inspektsioon (AKI) viis augustis ja septembris läbi kohalike omavalitsuste võrgulehtede seire, kus lehti hinnati kümnepunktisüsteemis. Kuressaare linnavalitsuses tekitas küsimusi, miks sai linna võrguleht kategoorias “e-kirjade avalikustamine” 0 punkti.
Kuressaare linnavalitsuse IT-spetsialisti Kendi Paedi küsimusele vastas AKI peainspektor Elve Adamson, kes märkis, et linnavalitsusel on elektrooniline dokumendiregister küll olemas ja selles on ka kirjavahetus registreeritud, kuid puudub juurdepääs mitme kirja sisule. Jutt on kirjadest, millele juurdepääsupiirangut kehtestatud ei ole.
Juurdepääsu puudumine tähendab, et dokumendiregistri kasutajal on võimalik näha vaid seda, millal kiri on registreeritud, lisaks kirja pealkirja, saatjat ja saajat ning veel teatud andmeid. Kirja ennast ei ole aga manusena lisatud ja seetõttu ei ole võimalik seda dokumendiregistri kaudu avada. Seaduse järgi peaks elektrooniliste dokumentide sisuga tutvuda saama ka dokumendiregistri kaudu.
Linna pressiesindaja Geili Heinmaa ütles, et registreerimisel tuleb mõnikord ette, et dokument registreeritakse küll ära, kuid fail lisatakse hiljem. “Kuna süsteemiuuendus toimub paar korda päeva jooksul, ei kajastu uuendus kodulehel piisavalt ruttu ja nii võibki avaneda vaatepilt, kus kirja metaandmed on näha, ent faili mitte,” selgitas Heinmaa.
Heinmaa ütles, et linnavalitsusel on kavas töökorraldust muuta nii, et fail saaks nähtavaks kohe, kui see on registrisse kantud. Plaanis on ka register ise üle vaadata. “Et kindlustada kõikide nende dokumendifailide, millele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud, nähtavus,” lisas Heinmaa.
Kokku sai Kuressaare linnavalitsus AKI-lt 10 võimalikust punktist 6,5. Parima tulemuse saavutas linnadest Põltsamaa 10 punktiga ning halvima Kunda ja Narva-Jõesuu, mõlemad 5,5 punktiga. Saare maakonnast sai parima tulemuse Leisi vald (8,5 punkti). Mustjala, Torgu ja Pihtla said 4,5 punkti ning olid sellega Saare maakonna pingerea tagumises otsas. E-kirjade avalikustamise eest said maakonnas punkti vaid Kärla, Salme ja Leisi vallavalitsus.
Lisaks e-kirjade avalikustamisele vaadati, kas kohalike omavalitsuste kodulehtedelt on leitavad näiteks asutuse kontaktid ja tööajad, eelarve, palgaandmed, ametijuhendid jne.
Elve Adamson ütles, et seire tulemused peaksid kohalike omavalitsuste tähelepanu juhtima kohtadele, kus saaks midagi paremini teha. Ta lisas, et omavalitsuste kodulehed võiksid olla sellised, et ka võõras inimene väljastpoolt omavalitsust leiaks vajaliku info võimalikult lihtsalt.
See AKI kohalike omavalitsuste võrgulehtede seire, kus lehti hinnati kümnepunktisüsteemis, on täielik jama.
Metoodika on jama. Kõk kriteeriumid olid võrdse kaaluga ja see ”privaatsuspoliitika” on täielik ”trikoovoor” aga punktiarvestuses sama tähtis, kui kõik tegelikult tähtsad asjad.
Isegi kokkuvõte asjast oli pask ruudus — peeti eraldi arvestust väikeste valdade, suurte valdade ja linnade kohta. Omavalitsus on omavalitsus ja kodulehtedele kehtivad ühed ja samad reeglid!
See metoodika võeti kasutusele aastal 2011. Enne seda tegeles omavalitsuste kodulehtede ”seirega” ajakirjandus ja hindas asju, mis olid tegelikult määravad —
http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51130684
E-kirjade avalikustamise eest 0 punkti on Kuressaarele liiga palju. Ajakirjanduse vahendusel saime teada, et linnal on mingi tihe kirjavahetus siseministeeriumiga selle ühinemiskõneluste, lipuväljaku jne suhtes. Dokumendiregistris see ei kajastu. Kirjutasin kommentaari Taavi ”talupojatarkus” Kurisoo kirjutisele ”Kinost ja kokkuleppest ehk ühe krundi müügist” ja selleks võtsin Kuressaare dokumendiregistrist e-kirja ja lihtsalt ”avalikustasin” selle määrava ”kahe silma vahele” jäänud asja. E-kirja küll aga mitte e-kirjana — e-kiri oli väjatrükitud ja siis uuesti sisseskaneeritud pildina, kiiruga tükkisin selle ümber (OCR on igal inimesel olemas). Ainult natuke jaburam oleks ekraanil olevat asja fotoaparaadiga pildistada. TASE!!!
Aga ka minul tekkis küsimus seda kirjutist lugedes.
Miks peab teemaga tegelema Kuressaare linnavalitsuse IT-spetsialisti Kendi Paet, kui asi on Kuressaare linnavalitsuse IT-nõuniku kt Simmo Kikkase otseses pädevuses?
PS
”Heinmaa ütles, et linnavalitsusel on kavas töökorraldust muuta nii, et fail saaks nähtavaks kohe, kui see on registrisse kantud. Plaanis on ka register ise üle vaadata….”
Kui töötaks Saarte Hääle lehe otsingumootor, siis mõlema Saaremaa ajalehe otsingumootorid leiaksid 2014 aasta novembris otsingusõnadele ”plaan” ja ”linnavlitsus” ühed ja samad ariklid. ”Soovite muutusi? Käi perse!” koalitsioon on võimul olnud juba aasta aga ikka pole muust rääkida, kui ainult plaanidest!
EDU!JÕUDU TÖÖLE!!!
Olen pidanud kommentaare hetkemotsiooni mitte midagi andvaks väljapaiskamiseks. Volli kommentaare loen aga mõnuga, kuna need on harivad ja annavad teemale täiendavat vunki. Tänan, Volli!
siis võiks ju teada, et Simmo Kikkas on valitsuse liige ja arendusosakonna juhataja, mitte it-nõunik.
Aga see, et linna koduleht ja kaasnevad asjad naerukoht on, see pole tõesti kellegi uudis.
Selleks ei pea üldse mingi itimees olema, et teada, et Simmo Kikkas on valitsuse liige ja arendusosakonna juhataja NING IT-NÕUNIKU KT:
…Arendusosakonna 2014. aasta tööplaani tutvustus
Kuulati arendusosakonna juhataja Simmo Kikkase ettekannet.
Arendusosakond on linnavalitsuses horisontaalne osakond, mille tööplaan saab olla pigem tinglik, kuna töö sõltub paljuski lisarahastusallikate olemasolust ja koostööst teiste osakondadega. Praegu käib Euroopa Liidu uue rahastusperioodi planeerimine, paljusid meetmeid ei ole veel avalikustatud. Ka arendusosakonnas tehakse ettevalmistusi uueks rahastusperioodiks. Linna arengukava aastateks 2014–2020 (2030) kinnitas volikogu eelmisel aastal, kuid tegevuskava ja eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal.
Arendusosakonnas on valdkonnad tinglikult ära jaotatud. Anu Berens on tegelenud rohkem investeeringuprojektidega, mis eeldab tihedat koostööd linnamajanduse osakonnaga; IT- projektide osas ka kantseleiga. Anu Vares koordineerib linna arengukavade koostamist. Samuti on ta MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku juhatuse liikmena terviselinna teemade eestkõneleja. Uuel EL rahastusperioodil on suured ootused sotsiaalfondile, ilmselt jääb ka see valdkond Anu Varese kureerida.
Osa teemasid tuleb osakonda linnavalitsuse kaudu, kuna arendusosakonna juhataja kuulub linnavalitsuse koosseisu. Täidan ajutiselt ka IT-nõuniku kohustusi. Käimas on muuseumireform, tahaks Saaremaa Muuseumi teemaga jõuda aasta esimeses pooles kindlate nägemusteni. SA Kuressaare Spordibaasid nõukogu liikmena on vaja teha selles valdkonnas teatav revisjon. …
http://www.kuressaare.ee/uus/public/Arengukomisjoni_protokoll_19.02.2014.doc
JÕUDU TÖÖLE!
Ainuke võimalus omavalitsusi natukenegi liigutama panna on nende hindamine ja võrdlemine. Töötab.
Mida ma teen andmetega: saatmise kuupäev, saatja ja kellele. Ning avalik.