Suur maailm ringi käib (3)

Olen lugenud inimeste mälestusi, kuidas elati Siberiss küüditatutena, mitu perekonda koos ühes suures ruumis; kuidas veel pärast sõda elas mitu perekonda koos ühiskortereis, kus perekondade voodeid lahutas vaid voodilinast tehtud sirm.

Kooliinternaatides oli kümmekond tüdrukut või poissi ühes toas. Tööle suunatu jaoks oli päris tavaline, et saadud kommunaalkorter oli kõike muud kui mugav. Sageli oli ahi vilets või aknad ei pidanud tuult ning sõbrannad või sõbrad kolisid kokku, sest ühes voodis magades oli soojem.

Meil oli Tartus toas üheksa 14–28-aastat tüdrukut, erinevate iseloomude, tahtmiste ja arusaamadega. Ise pidime ahju kütma puudega, mis tiriti õuest hunnikust, kus need said nii vihma, külma kui ka lund. Sageli jäi tuba külmaks.

Kaks naist kolis kokku

Öine Saaremaa buss jõudis Tartusse öösel kella kolme ajal ja ühikasse jõudes olid külmast päris kange. Samamoodi tulid Võru ja muude kaugemate kantide omad, vaksalist raskeid kotte vedades. Nii hirmus külm oli, et väriseda ka ei suutnud.

Kohalolijad magasid muidugi õndsa und, kuid kirjutamata seadus oli see, et “külmunu” heitis üleriided seljast ja puges magaja sooja kaissu. Loomulikult oli riidu ja kobinat, kuid peagi uinusid mõlemad.

Mitte keegi meist ei teadnud siis veel geidest ega lesbidest. Kõik see meenub praegu uue kooseluseaduse valguses, kus tahetakse läbi suruda ühesooliste abielu.

Küllap on selliseid inimesi olnud aegade algusest. Neile on küll viltu vaadatud, kuid nemad ei seganud teisi ja ka nemad jäeti rahule.

Polnud üldse ime, kui kaks võõrast vana naist kolisid kokku elama, sest koos oli lõbusam, ka odavam hakkama saada ja üks aitas teist. Meie naabripereski elasid sellised eided, kuid kellelgi ei tulnud pähe, et nad praeguses mõistes “paar” oleksid olnud ja kindlasti ei olnud ka.

Mõlemad ketrasid ja kudusid ja vahel käisid teisedki nende juures aega viitmas. Ühel oli tütar, kes elas mandril oma elu, teine oli lesk. Nii oli tütar ema pärast muretu ja mutikestel kahekesi igapidi lõbusam ja kergem.

Olen öelnud, et abielu mõiste saab selgeks alles vanaduses, kus üks tõesti aitab ja toetab teist elamisel ja see kooselu põhineb mõistusel.

Noorte abielu on midagi muud. Seal on kirge ja tuld ja esiplaanil on tunded. Mida pindmisemad need on, rajatud armumisele ja kirele, seda rutemini need jahtuvad ja paarid vahetuvad.

Rumalustele polnud aega mõelda

Korteriolud olid vanasti kitsad, sageli oli asutusel-ettevõttel ühiselamu, kus ühes toas elas mitu inimest nagu koolipäevil, kuid neist ei mõelnud keegi midagi ebaloomulikku. Mul on tunne, et minevikus ei olnud inimeste mõtlemine nii rikutud kui praegu ja kindlasti ka teod mitte. Töid ja muresid oli nii palju, et polnud aega rumaluste peale mõelda ja nendega tegeleda. Võib-olla mõnel olidki oma erootilised fantaasiad, kuid selleks need ka jäid –unistused pole ju keelatud. Või kui ka oli midagi rohkemat, siis varjati seda kiivalt, kartes üldsuse hukkamõistu.

Vanasti toodud üle mere Kuivastu sadamasse kivipurustaja. Üks uudishimulik mutike rutanud masinaga mässavate meeste käest uurima, mis masin see on. Üks meestest vastanud, et muhulased on nii laisaks läinud, et ei viitsi enam lapsi ka teha, ja nüüd toodudki see masin lapsetegemise tarbeks.

Eideke löönud käsi kokku ja hüüdnud taeva poole: “Jumal hoidku, mis sellel vanal moodul siis ometi viga oli, et selle jaoks nii hirmus masin toodi?!”

Nüüd, kus naine võib võtta naise ja mees mehele minna, jääb õhku rippuma just sama küsimus. Tahaks päris teada, kuhu see masin ometi sai, nüüd oleks seda varsti lausa hädapärast tarvis.

Ingrid Holm
kiirabitöötaja, Orissaare valla elanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 391 korda, sh täna 1)