Saare koolid mälestasid Viljandis tapetud õpetajat (11)

Saaremaa ühisgümnaasiumis mälestasid õpetajad Viljandis hukkunud kolleegi, ent õpilastega koolitulistamise teema spetsiaalset arutamist SÜG vajalikuks ei pidanud.

Eile hommikul oli Saaremaa ühisgümnaasiumis heisatud leinalipp ja õpetajad mälestasid oma kolleegi. “On ju ta teadaolevalt Eesti vabariigis esimene oma tööpostil hukkunud õpetaja,” märkis Saaremaa ühisgümnaasiumi psühholoog Mia Rand.

Tema andmeil oli suur osa õpilastest esmaspäeval koolimajast juba läinud, kui vapustav uudis Paalalinna koolitulistamisest teatavaks sai.

Nii Mia Ranna kui ka SÜG-i direktori Viljar Aro sõnul nende koolis seoses Viljandis toimunud traagilise sündmusega spetsiaalselt midagi ette võetud ei ole, et õpilastele toimunut selgitada. “Meil on õpetajatega kokkulepe, et kui tunnis see teema tõstatatakse, siis kuidas sellest rääkida,” ütles Rand. “Me ei forsseeri, sest kõik sellised segased tunded ja mõtted vajavad aega.”

Direktor Aro märkis, et Paalalinna koolis juhtunu on SÜG-i tundides pisut jutuks tulnud, ent seda, et teemat oleks tarvis käsitleda näiteks eraldi klassijuhatajatunnis, ta ei leia. “Sellistel puhkudel üheseid käitumisreegleid ei ole, samuti ei pruugi kõikidele küsimustele vastuseid olla.”

Eile ennelõunal Saarte Häälega vestelnud Mia Ranna sõnul ei tulnud esmaspäeval ega eile tema kui psühholoogi juurde ühtki õpilast, kes soovinuks rääkida Viljandis toimunud koolitulistamisest.

Oluline on märgata ja hoolida

SÜG-i selle õppeaasta olulisemaid loosungeid on “Märka ja hooli”. “See on meie põhieesmärk, mis vajab rõhutamist ka praeguses olukorras,” ütles Rand, lisades, et ühisgümnaasiumi õpetajad on juba varem läbinud kriisijuhtimise koolituse.

Viljar Aro ei mäleta oma direktoriaastatest, et õpilane oleks kooli näiteks noa kaasa võtnud või õpetajale lausa kätega kallale läinud. “Ilmselt on koolis ka selliseid pidurdamatuid lapsi – kõige nooremas kooliastmes –, keda peab siis, kui nad on endast väljas, kinni hoidma,” lausus Aro. “Et õpetajale oleks aga keegi vihaga kallale kippunud, mulle küll ei meenu. Ma ei tea, et meil oleks nii karme asju koolis ette tulnud.”

Ka Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitjale Meelis Kaubile ei meenunud alaealiste komisjonis arutatud juhtumitest ainsatki, kus alaealine oleks õpetajat relvaga ähvardanud või tema vastu vägivaldseks muutunud.

“Nelja-viie aasta eest oli üks selline juhtum, kus õpetajat visati tunni ajal lumekuuliga,” ütles Kaubi. Aastate taha jäi ka selline seik, kus ühel õpilasel võeti ära kooli kaasa toodud nuga. Mõlemad juhtumid, kus “peategelane” oli põhikooliealine poiss, fikseeris politsei ja neid arutati ka alaealiste komisjonis.

Kaubi sõnul oli see, millal Eestis esimene koolitulistamine aset leiab, ilmselt aja küsimus. “Täiesti välistada selliseid asju ilmselt ei saa, aga peame püüdma seda vältida, tõhustades ennetustööd,” leidis Kaubi.

Kodul on suur roll

“Varem tundus koolitulistamine kuidagi kauge teema olevat,” tunnistas Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin Kadi raadio “Keskpäevatunnis”. Saaremaa koolijuhtide ühenduse juhi sõnul on neil õpetajatega sellest siiski juttu olnud.

“Mujal, Ameerikas ja Soomes toimunu järel koostati koolidele kriisiplaanid. Nüüd on teine olukord. Nüüd on see meil kohal,” rõhutas Erin. Tema arvates on lastele antud suur vabadus, aga see, et vabadusega kaasnevad kohustused, on kuidagi ära unustatud.

“Maailm liigub sellise tempoga, et enam ei jõuta kõike ette näha. Tihti tundubki noortele, et elu on virtuaalne,” rääkis Tõnu Erin. “Digimaailm on hea lapsehoidja. Samas peaksid vanemad jälgima, kas nende laps on muutunud agressiivseks või on ta endasse tõmbunud. Kas ta üldse kellegagi suhtleb.”

Erini sõnul on kodul lapse elus suur roll. “Sotsiaalne küpsemine toimub koolis, aga põhi pannakse kodus,” märkis kauaaegne pedagoog.

Direktor Erin nõustus, et Viljandi on võrreldes Lasnamäega väike ja pigem oleks sellise intsidendi toimumist võinud kartasuurlinnas. “Kuid Lasnamäel on tõsisemad probleemid narkootikumidega ja seega ollakse sealsetes koolides turvalisuse küsimuses rohkem ette valmistunud,” leidis ta. “Seal on koolides üleval kaamerad ja palgatud turvamehed.”

Eile Vanalinna koolis toimunud infotund näitas, et hirm seoses Viljandis toimunuga on kooliperel täiesti olemas. Direktori käest küsiti, kas midagi sellist võib ka meil juhtuda.

Politsei pressiesindaja Kaja Graki andmeil on Saare maakonnas arvel 211 käsitulirelva. “Kaitseliidu relvad on Kaitseliidu relvaregistris, politsei- ja piirivalveamet tegeleb ainult tsiviilrelvade registriga,” ütles Grak.

Tõnu Veldre, Monika Puutsa


Tulistaja vajas meedikute abi

Eile päeval laekus politseist aga teade, et tulistamises kahtlustatava poisi tervislik seisund vajas meedikute sekkumist. Kiirabi viis poisi raviasutusse, kus ta viibib järelevalve all. Selle tõttu lükkus planeeritud ülekuulamine edasi.

Prokuratuur teatas eile, et tulistamiseks kasutatud relva hoiti poisi kodus lukustatud relvakapis. Kuidas poiss relvakapi võtme sai, peab selgitama kriminaalmenetlus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 835 korda, sh täna 1)