Omavalitsuste võlakoorem ulatub üle 13 miljoni euro (1)

LAENAMIST EI VÄLISTA: Orissaare vallavanema Vello Runthali sõnul oleks ülisuurt laenu teenindada nii keeruline, et raske oleks ülal pidada ka näiteks noortekeskust. Fotole jäid noorteka avamisel Siiri Reek, Maidi Tilk ja Reelika Lember. Foto: Sander Ilvest

LAENAMIST EI VÄLISTA: Orissaare vallavanema Vello Runthali sõnul oleks ülisuurt laenu teenindada nii keeruline, et raske oleks ülal pidada ka näiteks noortekeskust. Fotole jäid noorteka avamisel Siiri Reek, Maidi Tilk ja Reelika Lember. Foto: Sander Ilvest

Omavalitsuste netovõlakoormus võib maksimaalselt ulatuda kuni 60 protsendini. Kuidas kommenteerivad Saare maakonna omavalitsused oma võlakoormat?

Rahandusministeeriumi kodulehel oleva Saare maakonna 2014. aasta eelarvete koondtabeli järgi ulatub omavalitsuste netovõlakoormus üle 13 miljoni euro, mis protsentides on 41,4%.

Üsna ülempiiri lähedal on Kuressaare linn ja Kaarma vald. Sootuks puuduvad võlad aga Ruhnu ja Torgu vallal.

Lõhki laenanud pole

Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo kinnitas, et linna laenukoormus veel täis pole. “Veel on planeeritud laenu võtta Ida-Niidu lasteaia remondiks,” lisas Kurisoo. Tema sõnul on linnal praegu olnud kasulik laenu võtta, sest laenamise hind on madal. “Intress on olnud oluliselt väiksem kui inflatsioon,” selgitas Kurisoo.

Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis ütles täienduseks, et 2013. aasta 31. detsembri seisuga oli linna netovõlakoormuse määr 45,8% ja prognoos 31. detsembriks 2014 on 36,9%.

Orissaare vallavanem Vello Runthal selgitas, et vallal on veel maksta Orissaare spordihoone ja Muhu hooldekodu ehitamiseks võetud laenud. “Aastalõpuga peaks meie laenukoormus jääma ümmarguselt 28% eelarvest, kuid järgmise aasta alguses võtame laenu Orissaare gümnaasiumi jaoks,” ütles ta. Kui õnnestub rohkem laenu saada, siis makstakse uuest laenust tagasi ka hooldekodu laen, sest suurema summa pealt saab paremad tingimused.

Vallavanem märkis, et ega see laenuprotsent peagi ilmtingimata väike olema. Suured omavalitsused on tema sõnul piiri peal, kuid nad suudavad ka laenusid edukalt tagasi maksta.

“Meie jaoks muutuks ülisuure laenu teenindamine keeruliseks, pannes meid liiga kitsasse olukorda. Võib-olla ei suudaks me enam mõnda teed remontida või noortekeskust üleval pidada,” arvas Runthal, kes tulevikus laenamist siiski ei välistanud.

Eeltaotluse on nad esitanud näiteks jalgrattatee rajamiseks Orissaarest Saiklasse. Kas selle omaosalus kaetakse laenuga või vallaeelarvest, selgub siis, kui taotlus on rahuldatud.

Valjala vallavanem Aare Martinson kinnitas, et Valjala vald pole ennast lõhki laenanud ja pakkus, et nende laenukoormus jääb 12–13% vahele. “Peast ma neid komakohti öelda ei oska, kuid üle 12% see oli,” ütles ta. Laenu võeti kolme külatee mustkatte alla viimiseks. Praeguse laenu tagasimaksmine vallale koormav pole, normaalne laenukoormus oleks 10–20%.

Martinsoni sõnul oleks vaja korda teha kooli staadion ja katlamaja ümber seadistada ning jätkata külateede tolmuvabaks muutmist. “Kõik sõltub eelarve täitumisest, kuid suuremad asjad jäävad ilmselt uude eelarveperioodi,” viitas vallavanem võimalusele küsida toetusi Euroopa Liidult.

Võlakoormata vallad

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet rõhutas, et Ruhnu võlakoorem on null. “Sellega oleme omavalitsuste finantsvõimekuse pingereas kuuendal kohal.” Idee tasandil on küll arutatud võimalusi laenu võtta, kuid siis lähtutaks puhtalt vajadusest. “See on seni ainult mõte olnud. Eelistame neid objekte, millele saaksime toetust küsida struktuurfondidest,” täpsustas Urvet.

Teise null-laenukoormusega valla Torgu vallavanem Tiit Põld tunnistas samuti, et võib-olla tuleb neil lähiajal laenu võtta endise koolimaja teise korruse lõpetamiseks.

“Seni oleme ise hakkama saanud, aga kooli teine korrus tuleb valmis ehitada. Seega võib tekkida vajadus laenu võtta, aga eks näe, kuidas läheb,” oli ta lootusrikas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 523 korda, sh täna 1)