Kaarma üks õdedest tähistas 25. sünnipäeva (FOTOD)

TÄNUÕIED TEINETEISELE: Aste raamatuid viimased kolm aastat hoidnud Lea Raamat ja endine raamatute hoidja, 19 aastat Astes töötanud Asta Teern. Foto: Tambet Allik

TÄNUÕIED TEINETEISELE: Aste raamatuid viimased kolm aastat hoidnud Lea Raamat ja endine raamatute hoidja, 19 aastat Astes töötanud Asta Teern. Foto: Tambet Allik

Raamatukogu on raamatu kodu – seal on ta rahul, kui tolmu ei kogu, kui teda loetakse rõõmuga taas ja voodisse võetakse vahel ehk kaasa… Just nende Leelo Tungla luuleridadega alustas Aste raamatukogu juhataja Lea Raamat eile pidulikult raamatukogu 25. sünnipäeva pidu.

Rõõmsa ja lustilise esinemiskavaga esinesid sünnipäeva külalistele Aste lasteaia mudilased. Kaarma valla arengu sihtasutuse tegevjuht Pille Mägi ütles koos Aste klubi juhataja Triino Lestaga sünnipäevalapsele suurt ja uhket lillepotti üle andes, et valla kultuuriarendajatena peavad nad raamatukogusid oma väikesteks õdedeks.

“Raamatukogu on väga oluline kultuurikants, kus tehakse palju kultuuri, ja mul on hea meel, et neid on meie vallas mitu, koguni viis,” rääkis Pille Mägi, soovides, et raamatukogu oleks see koht, kuhu alati tahetakse tulla ja kus olla. Sünnipäevasoove ütlesid ka teised “õeksed”: Kaarma raamatukoguhoidja Lembi Mets, Laine Krischka Randverest ja Heidi Raimla Eiklast.

Aste raamatukogus on 25 aasta jooksul töötanud viis inimest. Alustas Iivi Jakobson (nüüd Vikat), kes jäi lapsepuhkusele enne, kui raamatukogu lugejatele avati. Seejärel tuli tööle Piret Luup, kes jäi Astesse 1989–1990, siis Janne Teern ning alates 1991. aastast kuni 2010. aasta lõpuni Asta Teern, kellelt võttis ameti üle Lea Raamat. Ka eile kinkisid kolleegid vastastikku üksteisele lilleõisi.

Raamatukogu päeviku andmetel avati raamatukogu neljapäeval, 24. novembril ning sel päeval käis raamatukogus üks inimene, reedel juba kaks ja esmaspäeval üheksa, rääkis Lea Raamat. 1990. aasta alguses oli raamatukogus 1356 raamatut, juurde tuli 655 ning seega oli aasta lõpuks kokku 2011 raamatut. Lugejaid oli 135, neist 91 lapsed.

2013. aastal oli raamatukogu kasutajaid 272, neist lapsi 92. Külastusi oli 4662 ja kojulaenutusi 8532, kuid need arvud vähenevad paraku iga aastaga. Üritustel osales 681 inimest. “Aasta lõpus üllatas see arv ka mind, aga lastele mõeldud üritustega saab sellise arvu, seal käivad kohal kõik algklassid ja lasteaia vanem rühm ning vahel ka 5-aastased,” kõneles Lea Raamat, kelle sõnul on nii, et kui raamatukogu lähedal lapsi ei ole, siis pole ka suuri näitajaid.

Väikestes kohtades on suureks abiks seltsitegevus, mis Aste alevikus puudub. Kõige tihedamini külastatakse Aste raamatukogu esmaspäeval ja reedel kella ühest neljani. Raamatukogu kõige suurem fänn on lasteaia direktor Maarika Ellermaa ja ka teised lasteaia töötajad, kes käivad ajalehti sirvimas ja ajakirju laenutamas.

Kõige enam raamatuid on sel aastal laenutanud Hulda Küng (206), Milvi Pikk (127), Heino Raamat (109), Aare Aru (102), Linda Ots (87) ja Leili Varik (84). Kõige loetavam raamat on tänavu olnud aga John Greeni “Süü on tähedel”. Samuti loetakse palju eesti kirjanikke; Adena Seppa, Esta Akslit, Marje Ernitsat jt. Väga populaarne on olnud ka Paullina Simonsi “Vaskratsanik”, mis räägib Leningradi blokaadist.


 

Lugejad: kodune koht, kuhu võib alati tulla

Valve Teder: Ega ma ole nii väga tihe külastaja, aga käin siin küll aeg-ajalt. Raamatutest saan juurde väga palju teadmisi, mis on juba vahepeal jõudnud ära ununeda. Mulle meeldib lugeda inimeste elulugusid ja ka selliseid raamatuid, mida olen varem lugenud. Eriti meeldivad norra kirjanike raamatud.

Naima Pere: Pean ütlema, et viimasel ajal ei ole ma olnud väga sage raamatukogukülastaja. Tee on veidi liiga pikk lihtsalt. Aastaid tagasi lugesin kohe mitukümmend raamatut talve jooksul. Kevadel ja suvel on aias tegemist, talvine aeg on selline tubane ja iseenda jaoks.
Mulle meeldivad elulooraamatud ja muidugi need, mis veel lugemata. Täna tahaksin küll midagi võtta, kui juba siia tuldud on.
Mu noorus jäi vene aega, töö nõudis seda, et oleks palju loetud ja oskaksin ka ise rääkida. Siis oli vajalik kursis olemine. Töötasin õpetajana Mustjala, Koikla ja Aste koolis.

Maimu Pihlas: Kui ma tulen, siis võtan mitu raamatut korraga. Paar korda kuus käin kohe kindlasti. Lea teab, mis mulle meeldib, ja ta oskab mulle soovitada. Loen armastusromaane ja elulooraamatuid. Viimasena lugesin just Ira Lemberi “Villa järve ääres” ja mulle väga meeldis. See rääkis kahe naisterahva elust.
Siin on väga tore käia, Lea on nii sõbralik ja lahke. Siin on kodune koht ja oleneb ikka sellest, kes on eesotsas.

Leili Varik: Mina käin üsna tihti. Täpselt nii, kuidas aega on. Olen selline segalugeja, loen kõike. Ulmekaid ja kriminulle või reisikirju. Kuna mul endal ei ole eriti võimalust reisida, siis reisin teiste silmade kaudu, rändan nendega koos.
Muidugi loen ka palju ajakirju. Vahel tulen ka niisama siia ja siin on populaarsed ka käsitööringid. Nii et minu jaoks on tegemist hindamatu kohaga. Linnas ju minu aastates enam nii tihti ei käi, aga siin käin üsna sageli.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 673 korda, sh täna 1)