Eelmisel nädalal ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et käimasoleva parvlaevahanke pakkumuste vahe pole tegelikult nii suur, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Urve Palo seda varem presenteerinud on.
Ärilehele teadaolevalt ongi ametlike pakkumuste vahe ca 30 miljonit, mitte 60 miljonit eurot.
Neljapäeval valitsuse pressikonverentsil rääkis Ligi praamihanke pakkumuste hinnavahest pikemalt. “See 60 miljonit puudutas dotatsiooni kokkuhoidu, samas on väljaostuhind uutel laevadel mõistagi märksa kõrgem, ühe komponendi väljatoomine hinnast on ebatäpne. See vahe on väiksem tegelikult, aga ta ei ole ei 60 ega 29 või 30 [miljonit], on teised numbrid.”
Ärilehelegi teadaolevalt on Vjatšeslav Leedo firma ja Tallinna Sadama tehtud ametlike pakkumuste vahe väiksem, nimelt 29 miljonit, aga ikkagi sadama kasuks. Seda on kinnitanud ka MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juht Jaak Kaabel. “OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad esitatud pakkumuse hind oli 241 104 116 eurot ja OÜ Väinamere Liinid esitatud pakkumuse hind oli 270 914 246 eurot.”
MKM-i avalike suhete juht Rasmus Ruuda selgitas, et 60 miljoni eurone hinnavahe tuleb opereerimiskuludelt ehk dotatsioonilt, mida kumbki firma kümne aasta peale küsis. “Kui lisada siia ka laevade väljaostuga seotud kulud, siis oleks pakkumuste erinevus umbes 30 miljonit eurot. Riigil on õigus, kuid mitte kohustus laevad välja osta. Laevade väljaostuga kaasnev kulu sõltub sellest, kas optsiooni kasutatakse või mitte. Opereerimiskulud tuleb katta aga igal juhul,” selgitas Ruuda.
Samas on minister Urve Palo ja ministeerium oma pressiteadetes rääkinud justnimelt 60 miljoni eurosest vahest.
Saaremaa Laevakompanii meelest on kogu summade ümber toimuva spekulatsiooni lõpetamiseks ja tõe jalgele seadmiseks jätkuvalt parim lahendus pakkumuste avamise protokolli avalikustamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt.
“See lõpetaks igasugused spekulatsioonid ja jääb täiesti arusaamatuks, miks seda seni tehtud ei ole ning selle asemel eelistatakse erinevaid üksteisele vasturääkivaid arve meedias avaldada. Miks ja mida on ministeeriumil varjata? “ kommenteeris SLK tütarfirma Väinamere Liinid juht Urmas Treiel.
Loading ...
Mis mõttes väiksem? Kui hange läheb Tallinna Sadamale siis ei ole ju riigil mitte mingisugust vajadust laevu välja osta. TS on ju ise riigi oma!
Selles ongi küsimus, et TS on küll riigi oma aga jutt on laevadest, mitte operaatorist!
Kelle omad on TSi laevad, mis 2016 sõitma hakkavad? Kui ikka on segane, siis SLK Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa ei ole SLK omand ja Tallinna Sadam oma pakkumuses ei kavatse ka ehitatavaid laevu oma omandisse võtta, mis tähendab seda, et riigil ei ole laevu lepingu lõppedes — riik võib need laevad omanikelt välja osta ja võib ka mitte.
Tegu on nagu rendiliisinguga auto puhul — peale lepingu tähtaega võid auto jääkväärtusega välja osta ja võid ka mitte osta.
TS on riigi oma küll aga TS ei kavatse opereerima hakata endale kuuluvate laevadega.
Sama moodi nagu ”SLK laevad” Saare-, Muhu-, ja Hiiumaa ei ole SLK (Leedo) omad, sama moodi ”TSi ehitatavad laevad” ei ole TSi (riigi) omad.
Kahjuks kasutasin hommikul kommentaaris üht sõna, mida ei saa siin korrata, muidu jääks ka see kirjutis ”toimetuse heakskiitu ootama”.
Saa Volli ükskord meheks, aja selg sirgu, lõpeta pugemine ja enese alandamine. Hakka juba ükskord ka omaenese elu elama.
Põial-Liisi, kus kohas näed pugemist ja (enese) alandamist?
Saaksid ka ise enese elu elada, kui ei põeks raskekujulist vollifoobiat. Selle asemel, et kirjutada asjast, tulid (jälle) tatti pritsima.
Kas ma kirjutasin nende TSi laevade omandisuhte kohta midagi valesti? Kui jah, siis kirjuta sellest, kuidas asi on, kui ei, siis ”mis su vigastus on”?
150 miljoni euro eest saab silla ehitada. Kellele neid laevu vaja on ja milleks?
Vastus: neid kanuusid ei olegi saarerahvale vaja, kuid neid on vaja Saaremaa Laevakompaniile, ei kellelegi teisele.
SLK, saage meesteks, osake kaotada! Ärge pidevalt nutke!
Leedo ja Miil võikid kabemängule lisaks ka malemängu õppida (kui mütsinumber võimaldab?!
“Saaremaa Laevakompanii meelest on kogu summade ümber toimuva spekulatsiooni lõpetamiseks ja tõe jalgele seadmiseks jätkuvalt parim lahendus pakkumuste avamise protokolli avalikustamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt.“See lõpetaks igasugused spekulatsioonid ja jääb täiesti arusaamatuks, miks seda seni tehtud ei ole ning selle asemel eelistatakse erinevaid üksteisele vasturääkivaid arve meedias avaldada. Miks ja mida on ministeeriumil varjata? “ kommenteeris SLK tütarfirma Väinamere Liinid juht Urmas Treiel.
Treielile on teema tuttav, sest sama asjaga on Laevakompanii seni tegelenud – andmete varjamisega ja peitmisega
Mis teha, kui mestel on senini kommunistlik läkiläki kõrvuni ning silmini pähe tõmmatud ning nad ei adu seda, et maailm on vaheteal teiseks saanud ning nihverdamine ning jahumine ei ole enam ausees.
2017 saab olema huvitav aasta, saab näha kas dotatsiooni kadumine tõmbab kriipsu peale ka mõnele teisele ettevõttele saaremaal:D
Saarte Hääl, Kadi raadio, Tallinna Televisioon jne.
Tõde on see, et SLK ei ole kaugeltki ainuke riigi dotatsiooni saav ettevõte. Bussifirmad saavad ju samamoodi, näriks vahelduseks nende kallal ka. Eriti kui võrrelda pea olematut ja olematute mugavustega bussiliiklust maakonnas parvlaevaliiklusega.
võib närida kyll, kui bussiliikluses saavad lepingud läbi. Praegu vist ikka veel kehtivad. Ega keegi pole laevakompanii kallal ka enne närinud ja kui oleks ta võitnud, poleks ka keegi närinud, lihtsalt läheb edasi, nagu 20 aastat varembgi