Lähisuhtevägivallast politsei pilgu läbi (10)

Lähisuhtevägivallast politsei pilgu läbiViimastel aegadel on palju räägitud lähisuhtevägivallast ehk perevägivallast. Püüan ka mina siinkohal veidi mõtiskleda sellel väga raskel ja tundlikul teemal.

Lähisuhtevägivalda võib liigitada vaimseks, füüsiliseks või seksuaalseks vägivallaks, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on olnud omavahel lähedastes suhetes, nagu endine või praegune elukaaslane, kasuvanemad, sugulased või hõimlased.

Lähisuhtevägivalla all kannatajad on eriti raskes seisus, kuna vägivallatsemine toimub tavaliselt varjatult – kodus, pereringis. Kodu on koht, mis peaks pakkuma turvatunnet ning peresuhted lähedust, toetust ja tunnustust. Need on inimese põhivajadused, millest vägivalla all kannataja on ilma jäetud ja mida ei ole võimalik asendada.

Peale selle on suur probleem asjaolu, et vägivallatsemist näevad tihti pealt ka lapsed, kes võtavad nooruses kogetu täiskasvanuna käitumismudeliks. Seetõttu on kohatu mõtteviis, et lähisuhtevägivald on peresisene asi ja kellelgi teisel ei ole vaja sellesse sekkuda.

Tänavu 113 juhtumit

Küsimusele, kas lähisuhtevägivalda esineb palju või vähe, on mõneti keeruline vastata. Näiteks Saare maakonnas on politseis registreeritud 2014. aastal 22. oktoobri seisuga 113 lähisuhtevägivalla juhtumit.

45 juhul oli vägivalla all kannataja või nägi vägivalda kodus pealt laps. On seda palju või vähe? Arvan, et ka üks vägivallajuhtum on liiga palju.

Vägivalda ei saa aktsepteerida mitte mingisugustel tingimustel. Mida rohkem me sellest räägime, seda rohkem julgetakse oma muret avalikus teha. Seda kinnitab ka statistika, et probleemi tunnistatakse üha enam ja otsitakse abi.

2010. aastal registreeriti Saare maakonnas 53 lähisuhtevägivalla juhtu, neist lapse juuresolekul 26. Ohvriabisse pöördunuid oli 137. 2011. aastal olid need arvud vastavalt 70, 35 ja 178, 2012. aastal 72, 26 ja 151, mullu 75, 26 ja 127. Selle aasta 22. oktoobri seisuga oli lähisuhtevägivalla juhtumeid 113, neist 45 lapse juuresolekul. Ohvriabisse on pöördunud 122 inimest.

On väidetud, et lähisuhtevägivalla all kannatajat ei ole võimalik aidata, kuna ta ise ei taha seda. Kui inimene on juba kümme aastat niimoodi elanud, siis järelikult talle meeldibki selline elu.

Selliste väidetega ei saa kindlasti nõustuda. Tavapäraselt eelneb lähisuhtes füüsilisele vägivallale vaimne vägivald.

Vägivallatseja on kannatanut aastaid mõjutanud. Vägivallatseja sisendab ohvrile, et ohver ise ongi vägivallas süüdi, kuna ta käitub valesti. Pole siis ime, et toetuseta jäänud ja eneseusu kaotanud kannatanu ei suuda vägivaldsest suhtest iseseisvalt välja tulla. See ei tähenda aga, et ta seda ei sooviks.

Tõesti, me ei saa inimese eest probleeme lahendada, kuid politsei, sotsiaalhoolekande ja ohvriabi spetsialistid üritavad inimese eneseusku taastada ja pakkuda kannatanule raskes olukorras tuge.

Abi vajab ka vägivallatseja

Konkreetset juhtumit lahendama asudes pakub politsei ohvrile võimalust pöörduda ohvriabisse, võttes kannatanult selleks juba sündmuskohal allkirjastatud nõusoleku. Kannatanu nõusolekul edastatakse info ohvriabitöötajale, kes saab kannatanule ja tema perele parimal võimalikul moel abi pakkuda. Näiteks psühholoogilist abi, mida ei peaks kartma, vaid võtma kui täiendusõpet, kus õpetatakse kriisisituatsioonides toime tulema. Selle abil saab kannatanu ise oma probleeme lahendama asuda.

Nii nagu kannatanu, vajab abi ka vägivallatseja. Kui füüsiline vägivald on kuritegu, mille eest kohus karistuse määrab, siis kas me saame väita, et sellest karistusest ka vägivallatseja perele miskit kasu on, kas vägivallatseja tõesti taltub? Seda teab vaid see pere ise.

Ka vägivallatsejatele on mõeldud psühholoogiline abi, sest eelkõige peab inimene ise endale oma probleemi tunnistama, mõistma, et vajab abi ja peab soovima oma käitumist muuta. Selleks on Saaremaal võimalik kasutada psühholoogide abi.

Lähisuhtevägivalla all kannatanute abistamises on väga suur roll ümbritseval kogukonnal – sõpradel, sugulastel, naabritel, töökaaslastel.

Püüdke jääda kannatanu kõrvale ja julgustage teda abi otsima ka siis, kui ta ütleb, et ei soovi abi. Naaberkorteris toimuv vägivallatsemine ei ole peresisene asi, kui on oht, et kedagi koheldakse vääriti. Sellisest juhtumist tuleb teada anda politseile.

Juhul, kui saab teatavaks, et kaitset ja abi vajab laps, on iga inimese kohus teatada sellest viivitamatult sotsiaalasutusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organisatsioonile.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui sinust on saanud lähisuhtevägivalla ohver või oled oma eluga sellises keerulises seisus, et tõstad kätt oma pereliikme vastu, siis tea, et sind saavad abistada paljud sinu ümber, peatähtis on, et sa ise seda soovid.

Rahulikku ja turvalist sügist kõigile.

Kaido Vahter
Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 704 korda, sh täna 1)