PLATS PUHTAKS: Rauno Rahneli selja taga avanev kadastikest puhastatud maastik on viimaste aastate taastamistöö tulemus. Foto: Tambet Allik
Pihtla vallas tegutsev MTÜ Kaagi Rannaniit on üks neist vähestest, kes hakkab juba sel aastal Euroopa suurima pärandkoosluste taastamise projekti “Elu alvaritele” partnerina kadakasi karjamaid puhastama.
Kaagi Rannaniidu eestvedaja Rauno Rahnel ütles, et juba lähiajal võtab ta Pihtla vallas Ennu külas ette esimesed hektarid võsastunud rannaniitu, et selle kunagist väljanägemist taastada. Sel talvel on tal plaanis raiuda puhtaks kokku 30–40 ha maid nii Ennu kui ka Väike-Rootsi külas. Need on karjamaad, mis on juba rendile võetud, ja juba pikemat aega on tal olnud kavas need korda teha.
Metsanduses tegutseva Rauno Rahneli sõnul on maahooldus tema jaoks hobi, millega ta hakkas tegelema mõni aeg tagasi pärast seda, kui oli rentinud maid sõbralt, kel endal nappis parasjagu maade kasutamiseks ideid. Praeguseks on Rauno Rahnel Vätta poolsaarel taastanud 25 ha vanu rannakarjamaid, mida ta hooldab šoti mägiveistega.
Taastamise kulud vähenevad
Rauno Rahnel rääkis, et liitumine septembris käivitunud projektiga “Elu alvaritele” vähendab tal maade taastamise kulusid, kuna projektiraha eest saab teha kogu taastamistöö, millele maahooldaja on seni tegelikult peale maksnud. “Näiteks, kui hektari taastamine maksab 600 eurot, siis ei pea seda ise kinni maksma, vaid projekt maksab selle kinni,” lausus Rahnel.
Ta leiab, et mereäärsetel aladel mahavõetud madal kadastik on kõige ökonoomsem ära põletada, sest väljavedu läheb väga kulukaks. “Viimase objekti taastamisel maksin ikka kõvasti peale,” nentis Rahnel.
Pärandkoosluste majandaja hinnangul vajaks Saaremaal lahtiraiumist palju rohkem kinnikasvanud kultuurmaastikke, kui neid seni on taastatud. “Saaremaa on praegu täielik rapik ja terve maakond peaks mõtlema selle peale, et rohkem maastikke avada,” märkis Rahnel. Olgu selleks Kuressaares Tuulte Roosi juures asuvad roostikud, Karujärv või Linnulaht, kõikjal võiks pilt olla avatum ja kaunim. “Linnulahe juures võiks Nasva ja Kuressaare vahelt võtta 200–300-meetrised lõigud täitsa puhtaks.”
“Elu alvaritele” projektijuht Annely Esko ütles, et lisaks Rauno Rahnelile alustab sel aastal taastamistööd samas Pihtla vallas MTÜ Suure Katla Selts, kes hakkas projektialal vaikselt toimetama juba möödunud aastal ja on nüüdseks mõned hektarid kadakat ka maha võtnud.
Projekti raames on planeeritud taastada viie aasta jooksul 2500 hektarit alvareid Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal ning luua vajalikud tingimused alade taastamise järgseks hoolduseks, karjatades seal loomi. Praeguseks on projektis osalemiseks nõusoleku andnud ligi 300 maaüksuse omanikud, kelle maadel hakkab toimetama poolsada maahooldajat.
Käimasolevaist projektidest suurim
Annely Esko sõnul on “Elu alvaritele” Euroopas käimasolevatest pärandkoosluste taastamise projektidest suurim, kuigi varem on vähemalt samas mahus tegutsetud Rootsi alvarite taastamisel.
Projekt kestab 2014. aasta septembrist 2019. aasta septembrini. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest suuremat osa rahastab LIFE + programm.
Loading ...
Olev Ait
Lääne-Saare valla üksikkandidaat
Tead, Olev Ait, õpi oma nimest ja ole vait parem mõnikord. Näiteks siis, kui midagi öelda polegi.
Raunole palju kordaminekuid!
Rauno võib taastadas, aga kes neid alasid hooldama hakkab?
Kui ühe ametniku unistus on ülim: “Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib” leidis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Tõnu töö sigiva hundipesakonnaga, on olnud eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajavad juba enamused Saaremaa karjakasvatused.
Lisaks on Tõnul tänavu lausa vähemalt kaks hundiperekonda – “palju õnne”!
Rauno võib taastadas, aga kes neid alasid hooldama hakkab?
Kui ühe ametniku unistus on ülim: “Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib” leidis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Tõnu töö sigiva hundipesakonnaga, on olnud eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajavad juba enamused Saaremaa karjakasvatused.
Lisaks on Tõnul tänavu lausa vähemalt kaks hundiperekonda – “palju õnne”!
mis katk või siis sõda on EeSTIST üle käinud. Kas see on kommunism või siis kapitalism. Mõlemad on juudi vabamüürluse skeemid, mida tahetakse inimestele pähe suruda kui kogu elu mõtet. Ah jah elu mõte on siiski elu ehk inimese jätkamine inimestes ehk oma lastes. lastes, kes harivad isegi maanteekraavid pikemast rämpsrohust puhtaks, nii nagu ma seda oma lapsepõlvest mäletan.
OLev Ait
Lääne-Saare valla üksikkandidaat l
Pärandkooslustetaastamine = riigi raha raiskamine eriti kavalal viisil.
Neil inimestel puudub üldjuhul igasugune erialane ettevalmistus loodudses tegutsemiseks. Küll on neil väga kõrgelt välja arenenud (rumala) riigi käest raha hankimise oskused.
Ma ei ole just 100 protsenti nõus, aga on selge, kui inimene ei ole maalt, ei ole sealt kandist, ei ole ema-isa käest töövõtteid, teadmisi antud paiga kohta talletanud, siis paneb ta üldjuhul puusse. No ei taha ega vaja enda kiitust, aga kui 70-le lähenev vend, nagu ma olen, ei tea oma kodukohast midagi, siis teised teavad sellest veel vähem. Ema ja isa on kahjuks, võiks öelda loomulikult surnud. Neist oleks nende elus olles veel vähem tegijaid kui minust.
OLEW AIT
Lääne-Saare valla üksikkandidaat
Nii lolli juttu saab ajada vaid asjast mittemidagi teadev “tarkpea” või kogu maailma peale vaenu pidav kiuslik elus pettunud luuser!
Olen ise ühel taolisel koosolekul ettekandega osalenud, kus jagati teavet pärandkoosluste hooldamisest. Seal ei esitatud ei ainsamat sisulist küsimust hooldamisest. Kõik küsimused puudutasid raha ja asjade saamist – kuidas saaks ikka rohkem raha vähema töö eest; aruandluse nõudmist peeti täiesti üleliigseks; kui raha ei saa nii palju kas äkki saaks mõne traktori, käru või niidumasina lisaks JNE. Seal saalis istusid rõhuvas enamuses ainult saamamehed ja ühtegi nendest saamameestest ei suutnud ma kuidagi seostada looduse hooldamisega, pigem paljudel juhtudel vastupidi – looduses lagastajatega.
niikaua kui raha jagab keegi ligi, võite te kõik rängalt alt minna. PLK hooldajad on juba tagajalgadel, sest keset jõge vahetatakse hobuseid. Jaanuaris kirjutad ühele dokumendile alla, et harid ja teed oma parima äranägemise stiilis, aga siis tuleb ligi, seeder-padar, kes vaid ja ütleb, et me ei pane teie tänuväärse töö eest raha juurde, vaid võtame mitte kümnist, vaid võtame isegi viiendiku ära. Loodan, et see nii ei juhtu nende tänaste kehutatavate meestega.
Igal juhul olen ma juba parajalt vastu hambaid saanud. Aga ma ei ole tavalise eestlase kombel veel loobunud, vaid olen püüdnud sellest hoolimata saarlase jÖnniga edasi läinud, sest kuniks elu, jätkajaid ju pole. Neil soovitatakse väljamaale neegreid-araablasi-muid väljamaalasi tasakaalustama minna. Noh et neis riikides tänaval ja külateel, linnas ja külas oleks valgemaid nägusid liikumas näha. No tore lugu küll selle EL ja vabamüürluse poolt rahvastele antavate soovitustega.
OLEW AIT
Lääne-Saare valla üksikkandidaat
Kellele jääb Olevi jutus olev ”sõnademäng” segaseks, siis lisan omat poolt väikese lahtiseletuse.
Kümnis tähendab otseses mõttes 10%. Juba Vana Testamendis ajast on naturaalmajanusliku korralduse juures 10% läinud ”riigi halduskuludeks” otseselt toodangust — talumees sai põllult 10 vakka vilja, 9 vakka sai endale 1 vakk läks maksuks valitsejale.
Palju praegu ´´kümnis” on?
”Kümnis” on tänapäevase kursiga Eestis rohkem, kui ”viiskümnis”: sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, pensionisamba maks ja muidugi juba kaks korda kümnist ületav käibemaks ületavad summaarselt 50%ndi piiri. Seda muidugi mitte kõigil — suurema sissetulekuga inimesed maksavad vähem ”kümnist” ja väiksema sissetuleku puhul rohkem ”kümnist”.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjuta…
…Olgu selleks Kuressaares Tuulte Roosi juures asuvad roostikud, Karujärv või Linnulaht, kõikjal võiks pilt olla avatum ja kaunim. “Linnulahe juures võiks Nasva ja Kuressaare vahelt võtta 200–300-meetrised lõigud täitsa puhtaks.”
Kas lugejail on ununenud milline vingumine hakkas ajakirjanduses, kui Tuulte-Roosi ja Loode Tammiku vahelt võsa maha võeti — kergliiklusteel hakkas külm tuul puhuma!
Mingi vaate pärast näruseid toetuseurosid sitaks teisendada. Kas tööd pole inimestel teha või.