Praeguseks on vabatahtliku merepäästja ettevalmistuse läbinud ja selle kinnituseks tunnistuse saanud 118 inimest Eesti erinevatest piirkondadest. Oktoobris lisandus enim vabatahtlikke merepäästjaid saartel.
Kolmapäeval lisandus varasemale 75 tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale 43 uut, kokku seitsmest merepäästeühingust, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja.
Saaremaa vabatahtlikus merepääste seltsis on nüüd 15 uut tunnustatud päästjat, Muhu merepääste seltsis kaheksa, Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsis kolm, Kihnu mereseltsis viis, Mustvee vabatahtlikus järvepäästes kümme tunnustatud päästjat. Salmistu ja Toila seltsis on kummaski lisandunud üks tunnustatud päästja.
Esimesed tunnustatud merepäästja tunnistused anti üle tänavu 6. märtsil. Tol korral oli tunnustatuid 48. Järgmine otsus allkirjastati 17. juunil ja siis oli nimekirjas 22 vabatahtlikku merepäästjat. 15. septembril lisandus neid veel viis.
PPA arendusosakonna vabatahtlike merepäästjate tegevuse koordinaatori Raul Ilissoni sõnul on 118 võrdväärset vabatahtlikku merepäästjat erinevais Eestimaa paigus meie otsingu- ja päästeüksustele arvestatav abijõud. Ilissoni kinnitusel on vabatahtlikke merepäästeühinguid Eesti kogu rannikualal, suurematel saartel ja piiriveekogude piirkonnas.
Ilissoni selgitas, et tunnustatud vabatahtlikud merepäästjad on inimesed, kes on läbinud merepäästekoolituse, on füüsiliselt võimekad ja vastavad vabatahtliku merepäästja staatuse nõuetele.
Neile on tagatud hüvitised ja sotsiaalsed garantiid. “See tähendab, et vabatahtliku kaasamisel merepäästetööle hüvitatakse vabatahtlikule merepäästjale transpordi- ja sidekulud. Vabatahtliku merepäästja töö on ohtlik ning kui see lõpeb päästja jaoks traagiliselt, siis on tema lähedastele tagatud rahaline toetus,” rääkis RauI Ilisson.
Merepäästetööde korraldamiseks on PPA-ga tsiviilõigusliku lepingu sõlminud 29 ühingut.
Loading ...
Lisa kommentaar