Aktiivseimad kaardimaksete tegijad elavad Saaremaal, Hiiumaal ja Tallinnas, kus 65 protsendil juhtudest eelistatakse kaardimakset, selgus Swedbanki pangakaartide kasutuse ülevaatest.
Swedbanki jaepanganduse divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul näitab Saare- ja Hiiumaa elanike juhtiv koht kaardimaksete maakondlikus pingereas head kohanemist elektrooniliste maksevõimalustega nii kaupmeeste kui ka pangakaardi omanike poolt.
“Kaardimakse on muutumas ostu- ja müügitegevuse järjest tavalisemaks osaks, mistõttu pole ime, et pangakaarti nimetatakse 21. sajandi sularahaks,” märkis Ilisson.
Väikseim on kaardimaksete osakaal Ida-Viru maakonnas, kus kaardiga tehakse veidi üle 40% maksetest. “Viimase aastaga on aga just Ida-Viru maakonnas kaardimaksete osakaal kõige kiiremini kasvanud,” ütles Ulla Ilisson.
Oma osa selles on kaardimakseterminalide levikul, ümbrikupalkade vähenemisel ja kaardimaksete turvalisuse selgitamisel. Võrreldes muude maakondadega on mõnevõrra vähem kaardiga maksjaid ka Valga maakonnas.
Teistes maakondades eelistab iga teine kaardiomanik maksete tegemisel sularahale pangakaarti.
Analüüsi kohaselt on kaardimaksete arv viie aastaga kasvanud kolmandiku võrra. Tänavu teeb Eesti kaardikasutaja keskmiselt 19 makset kuus. Viis aastat tagasi oli makseid 13. Kasvanud on ka kaardimakse keskmine summa. Kui tänavu on see 290 eurot tehingu kohta, siis viie aasta eest oli keskmine summa 193 eurot.
Loading ...
Kui sularaha automaadid on ainult linnas, Orissaares, vist Muhus Liival ja äkki ka Kihelkonnal siis on ju loomulik, et maainimene ei saagi sularaha kätte. Pangad peaks äkki oma rahamasinad panema maainimesele kah kättesaadavamatesse kohtadesse. Maali peab nüüd sõitma maalt linna, et saada sularaha mida lapsele kooli kaasaanda, sest koolis on vaja nt. maksta lasteteatri või mingite töövihikute eest. Vallavalitsused võiks oma sõna selles osas öelda.