Tavapäratu: abipolitseinik hakkas pärispolitseinikuks (7)

TIIMITÖÖ: Ilme Õunapuule on suureks eeskujuks nii 22-aastase tööstaažiga politseinik Kalmet Valge (tagaplaanil) kui ka teised kolleegid. Foto: Tambet Allik

TIIMITÖÖ: Ilme Õunapuule on suureks eeskujuks nii 22-aastase tööstaažiga politseinik Kalmet Valge (tagaplaanil) kui ka teised kolleegid. Foto: Tambet Allik

Oktoobrist töötab Kuressaare politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna Ilme Õunapuu, kes eelnevalt tegutses üle poole aasta vabatahtliku abipolitseinikuna.

“Tavapäraseks seda kindlasti nimetada ei saa,” ütles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar. “Ilme on eeskujuks teistele ja väga tubli.” Vastupidiseid juhuseid, kus politseinikust saab abipolitseinik, peaaegu polegi, märkis Antsaar.

“Pensionile jäänud politseinikel on uued väljakutsed ja muud soovid.” Ainsa näitena võib tuua vaid endise Saare prefekti, riigikogu liikme Kalle Laaneti, kes liitus abipolitseinikega poolteist aastat tagasi.

Varem Kaarma valla haridus- ja noorsootööspetsialistina töötanud Ilme Õunapuu nentis, et turvalisuse teema on talle kogu aeg oluline olnud. Abipolitseinikuks kutsus teda toonane abipolitseinike juht, Kuressaare konstaablijaoskonna endine piirkonnavanem Aare Allik.

Patrullpolitseinik sai 36-aastasest Ilmest aga nii-öelda asjaolude õnneliku kokkusattumusena. “Üks uks sulgus, teine avanes,” ütles ta, lisades, et kuna tegemist oli huvitava ja uudse väljakutsega, siis mõelnud ta, et miks ka mitte. Seda enam, et kogemused olid juba olemas.

“Igas vahetuses olen midagi uut õppinud,” ütles Ilme Õunapuu esimese politseinikuna töötatud kuu kohta. “Kui kontoritööd tehes saad oma aega planeerida, siis patrullpolitseinik ei tea kunagi, mis võib päeva jooksul juhtuda,” rääkis ta.

Küsimusele, kas naispolitseinikul on keerulisem ennast kehtestada, vastas Õunapuu, et temal negatiivsed kogemused puuduvad.

Praegu on naispolitseinikke teenistuses 14, neist neli patrullis. Rainer Antsaar märkis, et politseinikuamet on õrnema soo esindajate seas praegu kindlasti populaarsem kui aastaid tagasi. Antsaare sõnul eeldab politseinikuamet eelkõige suhtlemisoskust ja head pingetaluvust. “Kui need omadused on olemas, siis tuled igasugusest situatsioonist välja,” tähendas ta.

Politseijuhi sõnul võiks naispolitseinikke patrullis isegi rohkem olla. “Kui vaadata, siis suure osa patrullpolitseiniku tööst moodustab jagelemine alkoholijoobes meestega ning millegipärast suhtuvad nad naispolitseinikesse teistmoodi,” arutles Antsaar. “Samas, kui on ründeoht, siis on elementaarne, et mees võtab ründe enda peale,” jätkas Antsaar. “Politsei patrulltoimkonnad on kaheliikmelised ja tööd tuleb võtta meeskonnatööna. Ei ole nii, et naised oleksid politseitöös takistuseks, pigem on nad edasiviiv jõud.”

Abipolitseinikke on Kuressaare politseijaoskonnas praegu 23, neist naisi 7 ning neid võetakse jätkuvalt juurde. Kohalikud omavalitsused on loonud ka võimaluse nende tööd tasustada. “Ent meie eesmärk ei ole muidugi arv, vaid see, et inimene ise oleks sellest tööst huvitatud, aktiivne ja valmis ka panustama,” kinnitas Rainer Antsaar.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 928 korda, sh täna 1)