Küllap on paljud meist mõnikord kokku puutunud vanadekodu ehk viisakamalt öeldes hooldekoduga. Kel endal neis asutustes ühtegi tuttavat pole, on ehk mõelnud oma emale või isale, kes enam üksinda hakkama ei saa, või kaalunud iseendagi tulevikuvõimaluste seas hooldekodus elamist. Paraku ei ole eakatekodudel praegu veel nii head mainet, nagu olla võiks. Kes siis ikka heal meelel oma kodust võõrasse keskkonda kipuks. Nii ongi hooldekodu pigem viimane variant, kuhu minnakse siis, kui tõesti tervis enam ise toime tulla ei luba.
Ometi võiks hooldekodu olla turvaline vanaduse veetmise koht, kus arstiabi ja mugavused käe-jala ulatuses, ja mis samas ka piisavalt privaatsust võimaldab. Hirmutavad ju praegused vanadekodud teadmisega, et pead seal tuba jagama võhivõõraste inimestega.
Kui hooldekodus on su käsutuses aga omaette korter, võib-olla üle koridori asuv raamatukogu ja koguni kontserdisaal, võib hooldekodu olla väga mõnus paik. Tõsi, meie pensione arvestades tundub selline hooldekodu praegu veel ulmevaldkonda kuuluvat. Isegi siis, kui sinna elama asumiseks oma päriskodu maha müüa.
Aga võib-olla tulevikus polegi see nii ebareaalne.
Loading ...
kes maksab selle luksuse eest.
Ise maksad.
Eesti keskmise pensioniga???
Ei sa Eesti keskmise pensioniga sinna pääse. Selleks pead enne oma kinnisvara-korteri, maja, maha müüma. Kui juhtud kauem elama, kui sul raha jätkub sellise inimväärse luksuse jaoks, lõpetad ikkagi lihtinimestele mõeldud vanadekodus.
Praeguse rahaka eliidi jaoks on selle ehitus veidi enneaegne, peaks sellega vähemalt 10 aastat ootama.