Kitsukesed teed takistavad päästjatel kohale jõudmist (5)

KITSAS TEE TALUNI: Pihtla vabatahtlikud päästjad Rain Metsmaker ja Rando Rahnik kinnitavad, et seal, kust nende auto ennast läbi pressib, jäävad linna moodsad masinad okstesse kinni. Foto: Tambet Allik

KITSAS TEE TALUNI: Pihtla vabatahtlikud päästjad Rain Metsmaker ja Rando Rahnik kinnitavad, et seal, kust nende auto ennast läbi pressib, jäävad linna moodsad masinad okstesse kinni. Foto: Tambet Allik

Saaremaa päästjaid paneb muretsema maapiirkondade teede olukord. Samal ajal, kui uued päästeautod on üha suuremad ja raskemad, muutuvad küla- ja sissesõiduteed aina kitsamaks ja madalamaks.

“Iga uus päästeauto on suurem ja võimsam kui eelmine. Seda ikka selleks, et abivajajaid maksimaalselt aidata,” nentis Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.

“Meil on autode peal ka metsatöödeks vajalik varustus, kuid tulekahju kustutamisele või mõnele muule õnnetuskohale rutates ei tahaks päästjad endale tee rajamisega aega raisata. Selleks ei ole lihtsalt aega ja ilmselt ei meeldiks see ka abivajajale. Teame ju kõik, et ootaja aeg on niigi pikk,” rääkis Lindmäe, kelle sõnul tekivad sagedasemad probleemid just auto kõrgusega. “Päästeauto on üle kolme meetri kõrge ja kinnikasvanud teede tõttu on tulnud ette, et katki on läinud näiteks vilkurid ja auto katusel paiknev varustus. Mõlemad on aga meie igapäevases töös vajalikud,” selgitas ta.

Lindmäe tuletas meelde, et seaduse järgi on teede nõuetekohane korrashoid maavaldaja ülesanne. “Samas on juba ka näiteid, kus elanikud lepivad nende majani viiva tee omanikuga ise kokku ja teekoridor tehakse mõistlikult avaraks ühiste jõududega. Abiks võiks olla ka asja talgutega lahendamine,” soovitas päästepiirkonna juhataja. “Muide, tee puhastamine ja hooldamine ei ole kasulik ainult meile, päästjatele. Lahtiraiutud tee kuivab kiiremini ja peab kauem vastu,” andis ta inimestele nõu.

MTÜ Vabatahtlik Tuletõrje Selts Pihtla Pritsumehed juhatuse liige ja ühtlasi vabatahtlik päästja Rain Metsmaker tunnistas, et päästeautoga õnnetuskohale pärale jõudmine on tõsine probleem. “Viimasel ajal on olukord siiski paremaks läinud. Näiteks “Teeme ära” talgutega on mitmed meie valla teed puhtamaks tehtud. Kuid elanikud võiksid siiski lahtiste silmadega ringi vaadata ja teed korda teha,” leidis ta.

“Tegelikult on meie 40 aastat vana auto tunduvalt madalam kui linna suured autod ja eks meie oma ole natuke odavam ka,” viitas ta sellele, et vabatahtlikud sõidavad ka sinna, kuhu linnamehed naljalt ei trügi. “See on ikka autojuhis kinni. Kui juht keeldub edasi sõitmast, siis võetakse auto pealt saed ja tehakse tee puhtaks, aga mis aeg selleks kulub! Kui maja põleb, on viis või kümme minutit juba pikk aeg. Inimesed peaksid ise selle peale mõtlema,” kurjustas vabatahtlik päästja. Metsmaker on oma kolleegidelt kuulnud ka juhustest, kui uuematel masinatel on oksad vilkurid ja redeli katuselt maha tõmmanud.

Pihtla pritsumeeste juhatuse liikmest autojuht Rando Rahnik lisas, et neli meetrit ja kümme sentimeetrit peaks olema tee miinimumkõrgus ja laius kolm-neli meetrit. “Kuid talvel vajuvad oksad lume raskuse all madalamale. Ideaal oleks neli meetrit ja sellest edasi taevani lahti. Eks see ole teele ka hea. Pealt kinni kasvanud tee nagu koridor läheb ju mudaseks,” selgitas ta.

Pihtlas on olukord meeste meelest pigem hea. Peamine probleem on seal suvilatega, eriti mere ääres. “Üks suvilaomanik ütles mulle, et mida kitsam tee majani viib, seda parem. Kui lahti raiuda, hakkavad igasugused sõitma. Aga kui inimesel on rookatusega maja, võiks ta ikka natuke teistmoodi mõelda,” leidis Metsmaker. Vallateed lähevad tema sõnul järjest paremaks, aga kitsaskohti on veel sealgi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 938 korda, sh täna 1)