Kui endale külalisi kutsume, oleme nende lahkudes tänulikud, et nad meie jaoks aega leidsid.
Saadame sõbrad rõõmsalt ära ja kutsume jälle külla.
Terve nädala pakkusid paljudele saarlastele rõõmsat külakosti estoonlaste külalisetendused, mida nautis umbes 5000 inimest. Lõppakordiks sai I. Kàlmàni operett “Silva”, mille lõppedes publik artiste püsti seistes pika ja sooja aplausiga tänas. Etenduse eel esines tänukõnega teatrijuht Aivar Mäe, kes kiitis saarlasi toreda koostöö ja arvuka osavõtu eest. Nii teevad viisakad külalised ikka!
Etenduse lõppedes ei olnud mina kaugeltki ainus, kes ootas mõnelt kohalikult kultuuritegelaselt viisakat aitäh-sõnavõttu. Ootuseks see jäigi. Praegusel aastaajal oleks ilus olnud head sõbrad teele saata näiteks mõne korvitäie punapõsksete õuntega (pikk sõit ees ju!).
Natuke organiseerimist ja õunad oleks ilma kallitele lillekorvidele raha kulutamata kindlasti kohale toodud.
Võib ju vabandada, et artistidel oli kiire, kitsamas ringis on tänusõnad juba öeldud, pealegi oli ametnike tööaeg selleks päevaks ju ammu läbi.
Tegelikult meenub aga ütlus “Ülikool matsi ei riku”, siit parafraas: “(Kultuuri)ametnikule vägisi viisakust ei õpeta!” Kui aga seda ametit peetakse, tuleks oma kohustused endale ikkagi selgeks teha.
Kurb on, härrased, kurb on – taristuprobleemide, innovaatilisuse ja arengukavade lõputus lihvimises unustame kultuurse olemise alustala – oskuse viisakalt tänada!
Etenduse tänulik külastaja
Loading ...
Täpselt sama tunne tekkis Silva lõpus. Uskumatu tühmus Kuressaare linnavalitsuse poolt. Meile toodi koju kätte sellised elamused ja ainuke, kes tänab on KINGI TOOJA.
olin ka imestunud,ometi istus saalis ka
meie lugupeetud kultuuriminister,küllap ka
maa-ja linnavalitsuse tegelasi.Hea sõna
eelmisel-tühmus ja ei muud.
Väga-väga nõus. Väga-väga häbi. Hea tõestus, et Hanso võtab Kuressaaret vaid vaheetapina järgmisteks valimisteks. Sisuliselt on tal meie linnast ja mainest ükskõik.
Olge rahulikud. Tänusõnad öeldi festivali avartenduse eel ära.