Kuressaares õpetatakse animafilmide tegemist

KUIDAS TEHA ANIMAFILMI: Ruth Melioranski õpetab teiste hulgas ka Leisi keskkooli direktorile Reeli Kõivule joonisfilmi tegemist. Foto: Tambet Allik

KUIDAS TEHA ANIMAFILMI: Ruth Melioranski õpetab teiste hulgas ka Leisi keskkooli direktorile Reeli Kõivule joonisfilmi tegemist. Foto: Tambet Allik

Kuressaare ametikooli Disainimajakas algasid eile Kuressaare II animapäevad. Korraldajad Ruth Melioranski ja Elo Liiv Eesti Joonisfilmist tunnistasid, et selle aasta animapäevadel otsest teemat polegi.

“Eesmärk on eesti animatsiooni tutvustamine üldisemalt,” ütles Melioranski. “Rein Raamat oli see, kes 1971. aastal hakkas Eestis joonisfilme tegema. 1990-ndate aastate alguses sai Eesti Joonisfilmist iseseisev aktsiaselts, millest hiljem sai osaühing, mis suutis hoida kõrget kunstilist taset, hoolimata kapitalistliku mõttemaailma pealetungist,” selgitas ta.

“Teistes Ida Euroopa sovetiriikides suri see välja. Meil on nii nuku- kui ka joonisfilm senini väga kõrgel professionaalsel tasemel,” täpsustas Elo Liiv.

Animapäevade kava järgi toimusid esimesel päeval kella 11-st 18-ni esmane õpetajate töötuba ja noortele töötuba kella 11-st 15-ni. Kella kolmest algasid filmiprogrammid: nukufilm, joonisfilm, EKA tulevikulootustest õpilaste katsetused. Kell kuus õhtul avati Disainimajaka fuajees näitus eesti joonisfilmi ajaloost.

Esimese päeva lõpetas autoriõhtu “Vanamehe multika” loojatega. Peeter Ritso ja Erik Alunurm rääkisid filmide sünniloost, millele järgnes filmide ühisvaatamine.

Koolituse esimese tunniga suutsid varem animatsiooniga mitte kokku puutunud õpetajad valmistada plastiliinianimatsiooni.

“See liigitub küll pigem nukufilmi alla, aga on siiski ruumiline. Võiks öelda, et joonisfilm on 2D, nukufilm on 3D ja kaasaegne arvutianimatsioon on mõlemat,” märkis koolitaja Ruth Melioranski.

“Üldhariduskoolide õpetajad saavad oma töös kasutada animatsiooni kui meetodit. Näiteks loodusõpetuse õpetaja saab illustreerida looduses toimuvat, mida muidu silmaga ei hooma, liikuvate piltidega. Taimede kasvamise saab animatsioonis lühidalt filmilõiguks kokku pressida,” tõi Elo Liiv näite.

Animapäevade toimumise aeg valiti korraldajate sõnul selline, et üldhariduskoolides oleks vaheaeg ja õpetajad saaksid osaleda.

“Ja teisest küljest ametikoolis vaheaega pole ja siinsed õpilased saavad samuti osaleda. Ametikooli erialatunnid on integreeritud selle koolitusega,” selgitas Liiv. Näituse kohta arvas Melioranski, et kui eelmise aasta nukufilminäitus oli väga ühe filmi keskne, siis Eesti Joonisfilmi näitus annab läbilõike aastatest.

Tuleviku koha pealt jäid korraldajad kidakeelseks. “Järgmise aasta teemat näeme järgmisel aastal,” ütles Melioranski. Lihtsalt rahvusvaheliseks kuulutamine ei tagaks veel festivali edu.

“Kuressaare puhul võiks teemaks olla koostöö erinevate maade ametikoolide vahel. Praktiline õpilastööde kava,” pakkus Elo Liiv.

Juba 13 aastat tegutseb Nukufilmi lastestuudio. “Päris Kinobuss me pole. Tallinnas on meil huvialakool, kus igal õhtul toimuvad kursused ja õpib üle 60 õpilase. Teeme ka väljasõite,” rääkis Liiv.

Lisaks üritatakse animatsiooni viia ka suurtest tõmbekeskustest väljapoole. Osaletakse näiteks Priit Pärna animatsioonifestivalil Tapal. Seal on kogu töötubade osa lastestuudio kanda.

Kuressaare II animapäevadel on korraldajatel eesmärk kaasata vähemalt 150 inimest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 346 korda, sh täna 1)