VIIMASEID PÄEVI AMETIS: Aastaid migratsiooniametis töötanud Arda Raiss ei näe tulevikku tumedana, kuigi tema ametiaeg sai otsa. Foto: Raul Vinni
Kui iseloomustada Arda-Maiga Raissi ja tema elu paari lausega, ei saa neist välja jätta sõnu “töökus” ja “rõõmsameelsus”. Elu oma keerdkäikudega pole Arda vastu alati lahke olnud, kuid sellest hoolimata on ta jäänud rõõmsameelseks inimeseks, kes tööd ei põlga ja millegi ees risti ette ei löö.
Arda Raiss on tööl käinud üle 50 aasta, seda mitmel ametipostil ja kohati ka mitmel rindel korraga. Juba viieteistaastase noore neiuna läks ta lasteaeda arveametnikuks. Raha oli tarvis teenida eelkõige seetõttu, et Arda isa oli autoõnnetuses hukkunud. Arda oli siis neljane või viiene. Tema ema pidi üksi üles kasvatama kaks last.
Arda mäletab senini maja, mille isa Kärla valda ehitas, kuid milles perekond kuigi kaua elada ei saanud. “Kogula lennuvälja laiendati ja meid sunniti sealt lahkuma, täiesti uuest majast,” räägib Arda, miks pere pidi kolima linna Pärna tänavale. Arda isa ehitatud maja võeti hoolikalt tükkideks ja viidi mujale.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
Nii inimlik artikkel, hea lugeda.
Suur tänu Ardale tehtu eest!
suurem tänu aga ennekõike Inimeseks olemise eest – ametnik, kuid alati Inimene!